Ta rääkis, et temperatuuri suurenedes, võiksid ka metsad hakata kiiremini kasvama. Samas prognoositakse ka sademete suurenemist ja suuremat õhuniiskust, mille mõjul kasvukiirus võiks jällegi väheneda.

“Puude kasvu ei mõjuta mitte üks faktor, vaid neid on terve kompleks. Koosmõjus temperatuur, õhuniiskus, mulla niiskus ja nii edasi,” ütles Uri ning ütles, et lõuna poolt jõuavad siia ka mitmesugused bakterid.

“Arvan, et ei ole metsandusinimeste hulgas neid, kes ei teaks, mida saaresurm võib metsades korda saata. Kui oleks aga hoopis tulnud kasesurm või männisurm, milline oleks meie metsanduse seis praegu? Kuskil pole garantiid, et need haigused siia ei tule,” ütles ta.

Ta rääkis, et üsna ühel meelel ollakse nende prognooside osas, et tormide ja põudade sagedus suureneb.

“Need on arengud, mis peaksid metsakasvataja tegema murelikuks. Keskmine aastane temperatuur on tõusnud. Talve keskmine temperatuur on oluliselt suurenenud, mis tähendab seda, et talved on soojemad ja lühemad. See omakorda võib tekitada probleeme metsade majandamisel. See omakorda tõstab fookusesse metsade kuivenduse, kuivendussüsteemide rajamise, teedeehituse jne. See tähendab ka suuremat putukkahjurite tõenäosust.”

30. oktoobril toimus Noblessneri Valukojas Maalehe ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu konverents, kus räägiti metsadest ning puidust kliimaprobleemide võtmes. Loe pikemat ülevaadet blogist!