Raivo Külasepp tõi oma ettekandes esile, millise pühendumise ja innuga töötavad aiandusevaldkonnas inimesed, et Eestis kasvatatud aiaviljad tarbijani tuua.

Ta märkis, et Eesti Aiandusliidu kvaliteedi- ja päritolumärk “Eestis kasvatatud“ leiab aastas kasutamist umbes 15 miljonil korral, samas kodumaise köögivilja toetamisega pole kõik läinud alati soovitud rada.

„Eelmise aasta lõpul ja aasta alguses enne valimisi kohtusime erinevate erakondadega. Aga hetkel vaadates erakondade valimiseelseid lubadusi ja tänast olukorda, tuleb tunnistada, et paraku suures osas on need lubadusteks jäänudki.

Pingelise eelarve tõttu paistab sektor riigi esindajatele eelkõige võimaliku maksuallikana, mitte aga valdkonnana, kus isevarustatuse tase on meid ümbritsevast tingitud võimalustele vaatamata kahetsusväärselt madal,“ tõi konverentsil esile Raivo Külasepp.

Ta rõhutas, miks Eesti aednikud peavad oma toodete pealt maksma kõrgemat käibemaksu, kui seda tehakse teistes riikides.

„Oleme hetkel endiselt nende viie ELi riigi seas, kus puudub käibemaksuerisus,“ tõi esile Külasepp, et meie aianduses on kõrgem maksukoormus kui meie lähinaabritel.
Nii näiteks on Lätis alandatud käibemaksu puu- ja köögiviljadele 5 protsendini. Eesti aianduses kehtib endiselt üldine maksumäär ehk 20 protsendine käibemaks.

„Tundub, et alkoholiaktsiisiga toimunu pole veel piisavalt suutnud tõestada, et maksude tõstmisega ei kaasne kindlasti maksulaekumise tõus. Võib minna ka vastupidi - maksumaksjaid jääb vähemaks,“ lisas Külasepp.

Raivo Külasepp juhib juba aastaid ka Grüne Fee Eesti ASi. Kõrge maksukoormuse üheks näiteks tõi ta esile, et Grüne Fee maksab aastaringselt oma töötajate pealt erinevaid makse – iga töötaja kohta nii palju, et selle rahaga saaks maksta mitu pensioni.

„Ega Euroopas pole aed- ja köögiviljadest puudus, aga kui meie aiandus känguks, jääksid kodumaised viljad saamata,“ ütles Raivo Külsasepp.