1990ndatel tuli Eestis hakata praktiliselt nullist looma toiduohutust reguleerivat õigusraamistikku ja järelevalvesüsteemi, mis pidi tagama ELi nõuetele vastavuse.
Lõhe ühiskonna väärtushinnangute ja õigusraamistiku arenemise vahel oli üks seda perioodi iseloomustav märksõna. Eesti seadused-määrused taheti väga kiirelt harmoneerida ELi õigusega tingimustes, kus sotsiaalne tellimus selleks puudus.