Euroopa Kohus kinnitas hundi range kaitse vajalikkust. Küttimisluba tuleks anda vaid erandjuhtudel ja viimase abinõuna. Pärast seda, kui mittesurmavaid meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud ja need ei ole tulemusi andnud.

Soomes on hundid ohustatud liik

See hea uudis võsavillemitele on pärit üle-eelmisest nädalast. Sel ajal tegi Euroopa Kohus (EK) otsuse Soome Metsa- ja Looduse Ameti poolt tõstatatud huntide tapmise loa osas.
Soomes on hundid tõsiselt ohustatud liik, järgi on vaid 200 isendit ja tuleb vältida salaküttimist ning jahikoerte vigastamist.

Otsuses rõhutatakse, et hunt on üks rangelt kaitstavaid liike, ning et ELi elupaikade direktiivi tuleb tõlgendada ELTL artiklis 191 lõikes toodud ettevaatuspõhimõtte alusel. Teisisõnu, kui on olemas oht, et küttimisloaga kahjustatakse laiema huntide populatsiooni kaitset, ei tohiks sellist luba anda.

„EK otsus on hea uudis huntide jaoks ja annab selged juhised selle kohta, kuidas elupaikade direktiivi kohaselt erandeid teha. Liikmesriikide jõupingutused peaksid keskenduma konfliktide ennetamisele ning tagama huntide ja muude kaitstavate liikide kooseksisteerimise, selle asemel et nõuda küttimislube,“ kommenteeris Eurogroup of Animals direktor Reineke Hameleersi.

„Me kutsume Euroopa Komisjoni üles võtma arvesse EK järeldusi ranget kaitset vajavate liike käsitleva suunisdokumendi ajakohastamisel elupaikade direktiivi alusel.“

Eestis hundirünnakud sagenevad

Varasemalt on Eesti Jahimeeste Selts kritiseerinud liiga piiravaid küttimiskvoote.

„Olukord on absurdne selle pärast, et jahimeeste arvates on suurkiskjaid tunduvalt rohkem kui uurijad väidavad. Kuid isegi filmitud materjale ei usuta,” sõnas EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe Maalehele eelmisel nädalal.

Lillemäe sõnul on põhjuseid mitu, miks hundid sel sügisel nii julged on. Üks on nende menüü põhiosa metssea kadumine metsadest. Teiseks määratakse küttimiskvoodid vastavalt iga looma arvukusele. Kuid nagu öeldud, jahimehed ja uurijad huntide tegeliku arvukuse osas eri meelt.