Aasta põllumees 2019
Pilte õnnitlemiselt. https://g.nh.ee/dgs/loader.php#id=252495
https://www.facebook.com/maaleht/videos/2453521431636900/#w=560
Õnnitleme! https://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/aasta-pollumehe-tiitli-palvis-indrek-klammer-laane-virumaalt?id=87827935
Õnnitleme! https://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/tanavuseks-rahvapollumeheks-valiti-kartulikasvataja-gustav-poldmaa?id=87815703
https://www.facebook.com/maaleht/videos/409825909703495/#w=560
Aasta põllumees 2018 Jaan Metsamaa (pildil paremal), Metsaküla Piim juht rääkis keskkonnamuutustest põllumehe vaatevinklist. Ta oli seda meelt, et igasuguste õhusaaste, kliima ja keskkonnamõjusid karmistavate meetmete puhul peaks olema ka neid kompenseerivad toetused. Muidu ei ole paljud asjad reaalsed, kuna raha selleks ei ole, mitte et põllumees ei taha seda teha.Loodan, et igasugused karmistavad nõuded ei vii selleni, et enam ei lisandu põllumajanduses uusi tegijaid. Piimanduses saame kogu aeg 30-40 eurot piimatonnist vähem kui Euroopa, kuid nõuded on meile ühised.Põllumees saab palju ära teha ja juba on teinud – sõnnikukäitluse ja väetisekäitluse parandamine, kasutame kombikülvikut ja viime kõik mulda, sõnnikuhoidlad saavad kuplid peale, taastuvenergia ja biogaasi tootmine. Eesti põllumees on põllumajandusse väga palju raha investeerinud ja tegelikult on pankadele päris palju võlgu.Ta kutsus üles kõiki jäätmeid sorteerima ja võimalikult palju jäätmeid suunama taaskasutusse. „Vaatan teinekord oma ettevõttes, et kõik asjad ei kulge päris hästi. Näiteks mõne ettevõtte auto tuleb tühjadele kanistritele järgi ja sorteerib suure big-bag'i läbi ning võtab kaasa vaid enda ettevõtte omad. See tundub täitsa absurdne!”Käesolev aasta oli põllumeestele hea ja sisendab optimismi edaspidiseks. Soovin uuele aasta põllumehele edu ja et power-point tuleb selgeks õppida, esinemisi, tuleb palju, lipsu tuleb vahetada ja särke tuleb osta, jagas Jaan Metsamaa soovitusi oma järeltulijale.
Põllumajandus vs. kliimapoliitikaKeskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas rääkis kliimapoliitikast. Valitsus võttis hiljaaegu vastu eesmärgi saada kliimaneutraalseks aastaks 2050.Kliimamuutustest rääkides räägitakse nende leevendamisest ehk kuidas vähem kasvuhoonegaase õhku paisata. Teiselt räägitakse kliimamuutustega kohanemisest ehk kui on juba käes üleujutused vms, kuidas sellega hakkama saada.Kliimamuutustega kohanemine on igas regioonis väga spetsiifiline ja seetõttu peaks iga riik leidma need teguviisid, mis on talle kõige kohasemad. Tegelikult teame väga vähe ja seetõttu peame järgnevatel aastatel rohkem teada saada näiteks seda, missugused meetmed seovad rohkem süsinikku.Võõrliikide levik meie põllumajandusmaadele on see, millega peame tegelema. Kas on ette näha taliviljade talvitumist. Kui muld enam läbi ei külmu, mida võib see kaasa tuua. Kliimamuutustele omane on see, et tormid ja põuad tulevad ettenägematutel aegadel. Kuidas tagada nendeks valmisolek.Kui tihti räägitakse CO2st, kui kahjulikust kasvuhoonegaasist, siis ligi 90% tuleb sealt, kuid on ka teisi gaase. Kasvuhoonegaaside koguheite vähendamise eesmärk aastaks 2030 on 70%.Energeetikasektor, maakasutus ja kõik ülejäänud sektorid on need kolm sektorit, mille vahel on kasvuhoonegaaside heite vähendamine jagatud. Alates 1990. on see heide Eestis kogu aeg vähenenud ja jäänud enam-vähem samale tasemele kui aastal 1993. Põhjuseks see, et tööstus on sellest ajast ümber struktureeritud. Kui jätkaksime selliste poliitikatega nagu seni, siis see heide ei muutuks oluliselt.Keskkonnaministeerium tellis kostöös riigikantseleiga uuringu kust selgus, et suur hulk heidet puudutab energeetikasektorit. Põllumajanduses ei ole palju võimalusi heidet vähendada.Samas on aasta 2050 nii kaugel, et me ei tea, missugused on siis tehnoloogiad, kui suur on rahvastik ja kui palju tuleb toitu toota. Saame mõelda sellele, kuidas toitu toota nii, et selle tulemusel paiksuks õhku vähem süsihappegaasi. Samas saab masinapargi tõhusust parandada, kas on võimalik kasutada alternatiivseid kütuseid.Arutlusel on näiteks happeliste muldade neutraliseerimine, mis oleks kõige suurema CO2 vähendamise mõjuga. See aitab suurendada mulla süsiniku sidumise potentsiaali. Praegu on üle poole Eesti muldadest happelised mullad, kus on väiksem süsinikuvaru. Vaja oleks lubiväetist ja iga viie aasta järel põlde lubjata. Andmeid on veel vähe, täpne mõju tuleb välja selgitada, et suudaksime seda kajastada kasvuhoonegaaside inventuuris. Meil on võimalik välja arvutada isegi see CO2, mis langeb sügisel puulehtedena alla.Sõnnikukäitluse parendamine on ka üks potentsiaalikam meede, seal on lisaks positiivne mõju välisõhu saasteainete vähendamisele. See leevendab ka lõhnaprobleemi ja aitab vähendada toitainete leostumist veekogudesse. Katusega hoidlatest väheneb heite jõudmine loodusesse 70%.Talvine taimkate on vähe praktiseeritud, kuid mõte on selles, et vahekultuur külvatakse põhikultuuri valmimise järel. Vahekultuurid on vajalikud mullaviljakuse suurendamiseks ja mullaelustiku aktiveerimiseks.See on esialgne hinnang, põhjalikumad arutelud on veel ees.Mis positiivseid võimalusi kliimapoliitika kaasa toob. Näeme, et inimeste teadlikkus on paranenud ja seetõttu teevad nad keskkonnasäästlikumaid otsuseid. Ringmajandus on Eestis veel vähe rakendunud ehk kogu toote elutsükli puhul peaks mõtlema, millist keskkonnamõju see omab. Näiteks ei ole praegu olemas lennukeid, mis suudaksid lennata vesinikukütusel, kuid kogu maapealne transport lennujaamades mõeldakse läbi ja viiakse biokütusele ning kasutatakse keskkonnasõbralikumaid tooteid. Neis kohtades, kus mõju vähendamine on keeruline, tuleb leida täiendavad protsessid, kus saab seda teha.On riike, kes on näinud neid võimalusi, mida nad tahavad kiiresti ära kasutada, et omada konkurentsieelist teiste riikide ees. Peaksime ka ise mõtlema sellele. Meie president on mitmel korral välja öelnud, et me oleme digiriik ja võiksime seda kasutada ka keskkonna valdkonnas. Näiteks saame põllumajanduse kohta andmeid, nii et saaksime paremini prognooside põudade tagajärgi, saaksime kiiremini jälile taimehaigustele, kuidas saaksime kokku hoida energiat lao- ja kasvuhoonete kütmisel, kasutada elektrit siis, kui elektri börsihind on odavam jne. Neid võimalusi on ja need tuleb üles leida.
Kas põld on põllumehe lüpsilehm? https://www.facebook.com/maaleht/videos/1758814607576964/#w=560
Kohal on vähemalt neli põllumajandus- või maaeluministrit. Kaks ees, kaks tagapingis.
Taimekaitsevahendeid tootva Bayer Crop Science kestlikkuse ja ärijuhtimise globaalne juht Klaus Kunz rääkis, et nende jaoks on oluline kestlikkus. Neil on 17 säästva arengu eesmärki. Usun, et meie ettevõte, mida vaadatakse vahel probleemiallikana, saab tegelikult keskkonna osas kaasa aidata.Kliimamuutustega võitlemiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside teket, meie eemärk on 30%. Teine lubadus on toota rohkem vähemaga ehk taimekaitse kaudu saaks 30% võrra vähendada mõju keskkonnale. Viimane lubadus puudutab toiduohtust. Meie kliendid on üle maailma ja oleme lubanud, et tegeleme ka nendega.Keskkonnamõju vähendamise osas on tehnoloogial suur osa, samas on tehnoloogia kallis. Oma osa on ka biotehnoloogial. Bayer toodab ja müüb ka biotehnoloogilisi taimekaitsevahendeid. „Keemilisi vahendeid nähakse ohtlikena, kuid minu meelest on olulisem vaadata, millised on aine omadused kui seda, kust see aine tuleb. See, mida inimene loob, ei pruugi olla ohtlikum kui see, mida taim loob,” rääkis keemikuharidusega mees. Inimesed tahavad näha põldudel vähem pestitsiide, kuid peaksime vaatama hoopis nende omadusi.Kasvuhoonegaaside osas on lämmastikoksiidil kõige suurem keskkonnamõju. Peame vaatama, millised taimed seovad paremini lämmastikku õhust. Mis puudutab avalikku arutelu, siis tahaks, et me kõrvutaks erinevaid vahendeid ja hindaks teaduspõhiselt.Kui võrrelda maisikasvatust 1940. aastal ja praegu, siis on sama saagi saamiseks maisipõldudealune pind vähenenud kümme korda, kuna tootmine on muutunud nii palju efektiivsemaks. Iseküsimus on selles, kuidas on muutunud keskkonnasäästlikkus.
Taimekaitsevahendite poleemika EuroopasKlaus Beren Euroopa Komisjonist ei saanud tulla, tema ettekande tegi Evelin Hillep maaeluministeeriumist.Enamikus liikmesriikides on enamike taimekaitsevahendite arv suurenenud, kui võrrelda aastaid 2008-10 ja 2014-16. Põhjuste osas on Klaus toonud välja selle, et liikmesriigid taimekaitsemääruses toodud kogu potentsiaali toodete turule lubamise osas pole ära kasutanud. Lubade andmine vahendite turule lubamise osas viibib. Riigid ei tee ka tsoonide osas piisavalt head koostööd.Viimastel aastatel on drastiliselt tõusnud eriolukordadeks antud taimekaitselubade arv. See on väga suure kriitika all nii huvigruppide kui Euroopa Parlamendi saadiku poolt. Euroopa toiduohutusamet leidis, et kolmandikul juhtudest polnud eriload õigustatud. Komisjon on nüüdseks ette valmistanud korduvalt samade toodete osas erilubade andmise keelustamise.Euroopa Parlament on esitanud vastuväite jääkide maksimaalsete toimeainete normide määramisele kolmandatest riikidest pärit kartulile, mida on töödeldud ainetega, mida EL-is ei tohi kasutada. Teema on endiselt laual ja vaieldav.Surve sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamisele jääb, pigem nõuded karmistuvad.
Põllumees kui osa ökosüsteemistOlav Kreen (pildil paremal) Rabaveere talust rääkis, et kui ta isa alustas 1988. aastal talupidamisega, oli nende esimene eesmärk toetada oma kõige olulisemat partnerit, milleks oli ja on jätkuvalt põllumuld. „Leidsime, et kõige olulisem on saada kontrolli alla umbrohud ja edaspidi hakati järgmiste kahjustajatega tegelema.”Tema sõnul on väga oluline hoida ökosüsteemi. Põllumajandus ja metsandus on ainukesed, mis CO2 seovad. Eesti on globaalses mõttes väga suur süsiniku siduja, kuna riigi pindalast kolmandik on põld ja pool on mets.„Aasta aastalt üritan otsida haiguskindlamaid kultuure ja sorte. Otsin minu muldadele sobivaid viljade vaheldumisi ja seda mitte ühe-kahe aasta kontekstis, vaid kümne aasta järgnevuses,” rääkis ta. Ka tasakaalustatud väetamine on oluline, et anda taimedele seda juurde, mida ei ole mullas.„Minu eelis või võimalus on olnud omada palju tuttavaid tipp-põllumeeste, konsulentide ja teadlaste hulgas, mida ma olen enda jaoks ohjeldamatult ära kasutanud,” ütles ta.Umbrohtude puhul on keeruline see, et põllu eri kohtades on erinevad umbrohud eri kasvufaasis, mis teeb pritsimise keeruliseks. Kahjurid sõltuvad konkreetsest aastast ja ilmastikust. Linnud ei suuda kõiki ära hävitada. „Olen avastanud, et neil aastatel kui linnupesades on rohkem poegi, tuleb rohkem putukaid, nii et nüüd tean juba sel juhul rohkem putukatõrjevahendeid soetada,” rääkis ta.Taimehaigustest tegeleb ta seenhaiguste ja viirustega. Kuna viirustele ravi ei ole, tuleb hoida viirused põllult eemal. Kui haigused hakkavad taimele tekkima, tuleb talle anda turgutust, et taim suudaks nende haigustega võidelda.„Kui metssead, kes olid minu jaoks suureks probleemiks, on kahjustamise meie maadel järgi jätnud, siis rändlindude arvukus kasvab jätkuvalt. Selle lahendamiseks on vaja tahtmist ja soovi, me pole keskkonnaaktivistidega head koostööd ses osas leidnud,” tõdes ta.Põllumehi mõjutab ka see, et sotsiaalmeedia kaudu levitatakse ja võimendatakse hirme, et põllumehed teevad kõike halvasti ja mürgitavad. Suur trend on erinevate ainete keelamine, näiteks glüfosaat. „Aga mis on alternatiivid?” küsis Kreen. Tavainimene, kes ennast sotsiaalmeedias ses osas üles kütab, selle peale ei mõtle. Põllumees on tegelikult üks osa ökosüsteemist.
Mis ootab põllumajanduspoliitikat ees keskkonna vallas?Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik tutvustas ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2020-2027 keskkonnamõõdet. Strateegiakava juhtkomisjonis on üle 30 partneri. Võimalike toetusskeemide väljatöötamist alustatakse õige pea eri töörühmades.Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid jagunevad kolme plokki – majandus, keskkond ja sotsiaalne keskkond. Kolm üldeesmärki on:1. Toetada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse (majandus)2. Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse (keskkond)3. Parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda (sotsiaalne).Senisest veelgi suurem tähelepanu saab olema keskkonna- ja kliimaeesmärkidel.Pindalapõhised keskkonna- ja kliimameetmed ei erine palju praegustest, nende rakendamine on liikmesriikidele kohustuslik. Toetatakse täiendavate nõuete täitmisest tekkivat saamata jäänud tulu ja lisakulu.Lisaks viie- või seitsmeaastastele kohustustele on esimesest sambast võimalik rakendada lühemaajalisi toetusi - ökokavasid.Roheline arhitektuur on keskkonnameetmete pakett, mille vundamendi moodustab tingimuslikkus (analoog praegusele nõuetele vastavusele). Selle peale saab kujundada kliima- ja keskkonnakavad ehk ökokavad (I samba toetusskeemid) ning keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused (II samba toetusskeemid).Strateegiakava ettevalmistamise protsessis alustati hetkeolukorra kaardistuse javajaduste analüüsiga ning kokku on lepitud sekkumisstrateegia. Keskkonna- ja kliimateemadest tuleb tegeleda: orgaanilise süsiniku säilitamisega muldades (nt turvasmuldade kaitse ja happeliste muldade neutraliseerimine); põllulindude ja kasurite kaitsega; säilitada poollooduslikke kooslusi ja liigirikkaid rohumaid; hoida põllumajanduse geneetilisi ressursse ning soodustada keskkonnahoidlikke maaharimispraktikaid ja mahepõllumajandust. Vajalikud on keskkonnaalased investeeringud (sh sõnnikukäitlemisse maaparanduse keskkonnarajatistesse) ning läbivateks märksõnadeks kõigis valdkondades on innovatsioonikoostöö toetamine, teadmussiire ja nõuanne.Info läheb üles maaeluministeeriumi kodulehele ja teavet saab ka põllumeeste esindusorganisatsioonide kaudu. „Hea keskkonnaseisundi saab pöörata Eesti konkurentsieeliseks ja märksõnaks on siin mitmekesisus,” võttis Rannik teema kokku.
Vaata, kes on konverentsile saabunud!https://g.nh.ee/dgs/loader.php#id=252459
„Te olete teinud väga tubli tööd ja viinud Eesti põllumajanduse maailma tippu,” kiitis maaeluminister Mart Järvik (pildil koos Klaus Bereniga) põllumehi, lisades, et tänavu saadi rekordsaagid.Otsetoetused kasvavad, aga maaelutoetused vähenevad uuel perioodil, rääkis ta. Uue põllumajanduse ja kalanduse arengukava moto on - Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.„Keskkond ja puhas loodus on tegelikult meie konkurentsieelis,” märkis minister. „Selles, et puhtas keskkonnas saab toota väga lihtsalt selliseid tooteid, mis on meie rahvale meelepärased ja lähevad ka ekspordiks, on meie edu aluseks täna ja tulevikus.”Vähemalt 40% ÜPP ja 30% teise samba vahenditest suuname keskkonna jaoks, rääkis ta tulevikust. „Soode taastamist ei hakka me ÜPP raames toetama, seda toetab keskkonnaministeerium.”Oleme bioressurssidega hästi varustatud, kuid see ressurss tuleb hästi väärindada. Kutsume ellu biorafineerimisüksuste piloot- ja näidisprojektid, mille najal on tulevikus hea edasi liikuda.Eksporditurgudele peab toodang jõudma kõrge lisandväärtusega. Eestil on head eeldused toidukaupade ekspordiks. Kasvama peab meie töötlemise võimekus. Toimiv järelevalvesüsteem, ohutu toit, hea taimede ja loomade tervis on olulised.„Väga loodan, et suudame ministeeriumi poolt mõjutada ühistegevuse aktiviseerumist ja sellest saadavat kasu põllumehele,” ütles Järvik. „Me ei saa loota vaid heale ilmale, aga küll tuleb ka vanajumal siin appi.”Põllumajandussektor vajab hädasti juurde noori. See, et põlvkondade vahetus saaks toimuda valutult, on riigi ülesanne ja peame leidma, kuidas taluperedes seda soodsamalt läbi viia. Parandada tuleb noorte juurdepääsu maale ja kapitalile, jätkame noortalunike toetuse maksmist. Maal on tegelikult hea elada ja maaelu areng on ministeeriumi töötajatele väga oluline, kinnitas minister.
Eelmine maaeluminister, praegune riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm alustas oma ministriks oleku aega meenutades, kui üks aasta uputas ja mullu oli 60 aasta kõige kuivem suvi. Valitsus leidis aga põllumeestele nii top-up'i kui ka põuakahjude maksmiseks raha.„Kui minister vahetus, vahetus ka kliima, nii et ideaalsemat aastat kui tänavu pole põllumehele olemas,” lisas ta. „Me oleme rikas riik ja põllumajandus on meie võimalus. Meil on tohutu pikk tee minna ja usun, et koos suudame kliimaneutraalsuse nõude ära täita.”Talle vastas praegune maaeluminister Mart Järvik: "Tarmo sidus hea ilma vanajumala ja uue ministriga. Siis peaks paluma, et see olukord kestab veel kaua, ehk on tõesti häid aastaid palju tulemas."
https://www.facebook.com/maaleht/videos/383889169155879/#w=560
Roomet Sõrmus: Eestis kasutatakse maad heaperemehelikult„Eesti põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Palju on investeeritud uutesse tehnoloogiatesse, mis aitavad toota säästlikumalt ja keskkonda vähem koormavalt. Põllumajanduse senised arengud ja panus keskkonnakaitsesse lubavad ka tulevikus toota meile puhast ja kvaliteetset eesti toitu,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus konverentsi eel.Sõrmuse sõnul paistame Euroopa üldises kontekstis silma selle poolest, et meil kasutatakse tunduvalt vähem keemilisi taimekaitsevahendeid, valdaval osal põllumaast majandatakse baastasemest kõrgemaid keskkonnanõudeid arvestades või lausa mahetootmise põhimõtteid järgides. Põllumajandusuuringute Keskuse poolt hiljuti läbi viidud uuring näitab, et heaperemehelikult on kasutatud ka meie mulda ning huumushorisondi tüsedus Eestis on kasvanud.„Vaatamata sellele muutuvad keskkonnanõuded üha karmimaks ning kliimapoliitika toob meie põllumajandus- ja toidutootmisele uusi väljakutseid. Oluline on mõista, et tootmine saab olla kestlik vaid juhul, kui see on ka majanduslikult tulutoov. Tootmise võimaluste ja keskkonnakaitse vahel tuleb leida mõistlik tasakaal. Kui toodangu eest saadav turuhind ei suuda katta tootmiseks tehtud kulusid, siis on mitmesugustel toetustel – nii otse-, keskkonna- kui investeeringutoetustel – ühiskonna kasvavate ootuste ja nõudmiste täitmisel kriitiline roll,“ rõhutas ta.Koja juht tuletab aga meelde, et Eesti põllumehed majandavad täna tingimustes, kus Eesti põllumajandustoetused on siiani ühed madalamad Euroopa Liidus, lisaks sellele panevad riigieelarves kavandatud siseriiklike toetuste kärped meie toidutootjad täiendava majandusliku surve alla.
Konverentsi „Aasta Põllumees 2019“ ajakava10.30 Sissejuhatus ja tervitus – Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees; Andres Eilart, Maalehe peatoimetaja10.40 Tervitus – Tarmo Tamm, riigikogu maaelukomisjoni esimeesTuleviku põllumajanduspoliitika keskkonnamõõde10.45 Eesti rõhuasetused tuleviku põllumajanduspoliitikas – Mart Järvik, maaeluminister11.00 Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2020-2027 keskkonnamõõde – Katrin Rannik, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhatajaSäästev taimekaitse tuleviku põllumajanduses11.30 Põllumehe vajadused ja väljakutsed taimede kaitsmisel – Olav Kreen, Rabaveere talu11.45 Taimekaitsevahendite turule lubamine ja järelevalve – Maris Raudsepp, Põllumajandusamet 12.15 Säästva taimekaitse strateegiad muutuvates oludes – Klaus Kunz, Kestlikkuse ja ärijuhtimise globaalne juht, Bayer Crop Science12.45 KohvipausPõllumajandustootmine keskkonna- ja kliimapoliitika raamides13.15 Keskkonna- ja kliimapoliitika lähiaja rõhuasetused – Kristi Klaas, Keskkonnaministeeriumi asekantsler13.40 Eesti põllumehe keskkonnavaldkonna väljakutsed ja kohanemine muutustega – Aasta Põllumees 2018 Jaan Metsamaa, Metsaküla Piim juhatuse liige13.55 Paus14.00 „Aasta Põllumees 2019“ nominentide tutvustus – Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe14.40 Aasta Põllumees 2019 väljakuulutamine
Kuigi hääletus on nüüdseks lõppenud, saad siitkaudu mugavalt tutvuda kõigi Aasta põllumehe kandidaatidega.https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/haaletus-loe-koigi-aasta-pollumehe-kandidaatide-kirjeldusi-ning-otsusta-kellest-saab-rahvapollumees-2019?id=87710875#a_emb_157131548033576_5928
Aasta põllumees 2019Maalehe ja Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursile „Aasta põllumees 2019“ on maamajanduslikud organisatsioonid esitanud 9 väärikat kandidaati viiest maakonnast. Tiitlile konkureerivad nii mahe- kui tavatootjad Pärnumaalt ja Lääne-Virumaalt, samuti Valgamaalt, Tartumaalt ja Raplamaalt. Esindatud on piimatootmine ja teraviljakasvatus, samuti lihaveise- ja seakasvatus. Põllumehed konkureerivad ka kartulikasvatuse, mesinduse, õunakasvatuse ning õunasiidri tootmisega.Traditsiooniliselt antakse konkursi võitjale üle ajaloolise "Külvaja" kuju vähendatud koopia. Skulptor Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri "Külvaja" võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik. Skulptuuri vähendatud koopia on modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu.Kuju üleandmisega soovivad Maaleht ja Põllumajandus-Kaubanduskoda rõhutada ajaloolist järjepidevust maaharimise ja põllumajanduse edendamisel Eestimaal läbi sajandite."Aasta põllumehe 2019" valis konkursi žürii: Raul Rosenberg – žürii esimees (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Illar Lemetti (Maaeluministeerium), Jaan Sõrra (Tartumaa Põllumeeste liit), Jaan Metsamaa (aasta põllumees 2018), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Andres Eilart (Maaleht), Silja Lättemäe (Maaleht) ja Milvi Aun (Keskkonnaamet), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit) ja Kristi Lomp (AS Selver).
https://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/loe-lugusid-viimasel-kumnendil-aasta-pollumehe-tiitli-palvinutest?id=87818145