Keeld hakkab kehtima 2021. aastal, olemasolevatele farmidele üleminekuajaga alates 2025. aastast.

Eelnõud toetas 107 parlamendiliiget 150st. Slovakkias opereerib täna üks mingifarm 5000 loomaga ja kaheksa jänesefarmi.

Karusloomafarmide vastane kampaania algas Slovakkias kaheksa kuud tagasi, mil Slovakkia loomakaitseorganisatsioon Humánny pokrok avaldas salaja filmitud kaadrid kohalikest karusloomafarmidest.

Kampaania jooksul allkirjastas 76 000 inimest petitsiooni karusloomafarmide keelustamiseks Slovakkias.

“On tagumine aeg ka Eestis karusloomafarmid sulgeda,“ kommenteeris Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp. “Kampaania karusloomafarmide sulgemiseks Eestis on kestnud tänaseks juba kümme aastat. Mitmed küsitlused on näidanud, et 70% Eesti inimestest ei toeta loomade kasvatamist ja hukkamist karusloomafarmides. Ühiskond ootab poliitikutelt resoluutseid otsuseid loomade ja keskkonna kaitseks.”

Karusloomakasvatajad seevastu leiavad, et teema vajab ühiskonnas laiemat debatti, sest elu maapiirkondades kiratseb ning karusloomakasvatus võiks olla üks võimalus, kuidas läbi välisinvesteeringute ning kohapealse ettevõtlusstabiilsuse tagamise võiks maaelu arengut rikastada.

Riigikogus hääletati 2019. aasta jaanuaris 28 poolthäälega edasisest menetlusest välja seaduseelnõu, mis oleks keelustanud Eestis karusloomakasvatused. 25 saadikut olid vastu, 30 kohalolnud saadikut jätsid hääletamata ning 17 saadikut puudusid.

“Loomakasvatuse vastaste rünnak, mis põhineb valeväidetel ja pooltõdedel, on riigikogus tagasi tõrjutud. Ründajate vihakõned, mida on illustreeritud maailmast kokku korjatud vigaste loomade piltidega on ebaeetiline ja kõiki loomakasvatajaid solvav. Arusaamatul kombel on äärmiselt kallutatud ja emotsioone üleskütvad materjalid leidnud tee ka ERR-i uudistesse ning teisedki meediakanalid avaldavad kriitikavabalt valedest ja pooltõdedest kubisevaid Loomuse materjale.” kommenteeris Aado Oherd Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingust toonast riigikogu otsust.