Teema tõstatas endine maaeluminister Urmas Kruuse, kes juhtis tähelepanu sellele, et kõik kolm valitsuserakonda lubasid tänavuste riigikogu valimiste eel maksta 2020. aastal üleminekutoetusi maksimaalses lubatud määras, ent lõpuks leiti 15,3 miljoni asemel üksnes 5 miljonit.

“Kui ma õigesti mäletan, siis kolm erakonda pühalikult kirjutasid alla, et üleminekutoetused jätkuvad täies mahus, seda lubati enne valimisi, kõik need kolm erakonda, kes täna valitsuses on, aga nüüd tundub, et kui hääled saadi kätte ja saadi pukki, siis tegelikult see lubadus on unustatud,” alustas Kruuse. “Ja mina tahaksin teie käest, kes te täna peaministri rolli siin täidate, kuulda, miks seda väga kõlavalt lubatud lubadust on selgelt mitte täidetud ja ei ole leitud üleminekutoetust 15,3 miljoni ulatuses.”

Helme vastas, et jagab muret põllumeeste ja maaelu pärast, kuna on aastakümneid elanud nii maal kui ka linnas. Ta lisas, et Jüri Ratase kahe valitsuse lähenemine eelarvele ei ole identne.

“Mis puutub sellesse nn top-up'i, siis jah, ütleme nii, et meil mingil läbirääkimiste perioodil top-up'i koha peal oli üleüldse ümmargune null. Suurte otsimiste, ümberpaigutamiste ja sõna otseses mõttes aju väänamise tulemusena, me leidsime siiski 5 miljonit riigipoolseks toetuseks,” rääkis Helme.

“Aga ma võin teile öelda, et see ei ole praegu lõplik seis, sest et me oleme praegu otsimas veel lisavahendeid ja te teate kindlasti ka endise valitsusliikmena, kui keeruline on erinevate eelarveridade pealt rahasid, kuidas öelda, ümber suunata teiseks otstarbeks,” jätkas minister.

“Me otsime neid võimalusi, meil tegelikult on praegu võimalik leida see puudu olev 10 miljonit. Kuidas me seda nüüd vormistada suudame, seda ma ei julge teile praegu öelda, veel kord, ma ei ole finantsist, aga me oleme kaasanud sellesse praegu ka rahandusministeeriumi spetsialistid ja me pingutame selle nimel, et põllumeeste toetusi tõsta.”

Millega tegu?

Üleminekutoetused on üks oluline osa ELi ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppest aastateks 2014–2020, mis tuleb Eesti riigi eelarvest. Üleminekutoetuste ülesandeks on kompenseerida meie tootjate madalamaid otsetoetusi võrreldes teiste ELi riikidega.

Parimatel aastatel ulatus top-up'i ehk Eesti riigi poolse toetuse summa 50 miljonini. Nüüdseks on see jäänud algnumbrist kümme ja mullusest kolm korda väiksemaks.

Eesti varasemad valitsused (ka siis kui maaeluminister oli küsimuse esitanud Urmas Kruuse) jätsid aastatel 2014–2016 põllumajandustootjatele üleminekutoetusi maksmata kokku 69,1 miljoni euro ulatuses. Keskerakonna juhitud eelmine valitsuskoalitsioon taastas üleminekutoetuste maksmise aastateks 2017–2019 ELi poolt lubatud maksimaalses mahus.

Eestil on järgmisel aastal õigus riigieelarvest piimakarja, põllukultuuride, lihaveise- ja lambakasvatajatele suunatud üleminekutoetusi maksta 15,3 miljoni euro ulatuses. Eelarve eelnõus on selleks kirjas vaid viis miljonit.