Päikesepaneelid lauda katusel, hakkepuidul töötav katlamaja ja piimasoojusega köetavad hooned leiaksime tulevikus peaaegu igalt põllumajandusettevõtte pildilt. Just erinevate, esmapilgul väikeste võimaluste kasutamine energia saamiseks aitab lõpuks kokku koguda päris korraliku hulga majapidamises vajaminevast energiast.

Bioenergia loob põllumajandustoodangule uued turuväljundid, aidates ühtlasi vähendada keskkonna koormust ning hajutada energia tootmist. Samuti saab bioenergiat tootes hoida korras põllu- ja metsamaad.

Taastuvenergia teema on viimastel aastatel eriti oluliseks muutunud. Ehkki pikkamööda ja samm-sammult, liigub Euroopa ja Eesti sealhulgas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgi poole. Üks olulisem ülesanne on taastuvenergiate laialdane kasutuselevõtt ja Eestil on alternatiivse energia saamiseks küllaldaselt ressursse ning nüüdseks juba ka korralikke edulugusid selles vallas.

Näiteks selle aasta teises kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvatest allikatest elektrit 411 gigavatt-tundi ning see moodustas 19,7 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis. See ületab mõne varasema aasta näitajat paari protsendi võrra ja see tõus on suurem eelkõige tänu kasvanud tootmisele biomassist ja päikeseenergiast.

Biomassist, jäätmetest ja biogaasist elektri tootmine moodustas teise kvartali taastuvenergia kogutoodangust 64 protsenti, tuulest toodetud elekter 30 protsenti ning päikeseenergiast toodetud elekter andis ligi 5 protsenti kogu taastuvenergia toodangust ehk kolme kuuga 263 gigavatt-tundi elektrit.

Aravete Biogaas OÜ

Oisu Biogaas OÜ

Vinni Biogaas OÜ

Tartu Biogaas OÜ

Biometaan OÜ

Biogaasijaamad on suurte tegijate mängumaa

Eestis töötab hetkel 17 biogaasijaama ja suur osa neist kasutab gaasi tootmiseks piimafarmidest tulevat sõnnikut ja läga. 2012.–2014. aastal alustasid biogaasi tootmist Eesti suuremad farmid Aravetel, Vinnis, Väätsal ja Tartu Agros.

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse liikme Henry Uljase sõnul on kuus-seitse aastat tagasi rajatud biogaasi tootmised heas korras. „Kõik toodavad endiselt elektrit ja soojusenergiat koostootmisjaama abil. Kuna turg soosib biometaani, mitte elektri- ja soojusenergia tootmist biogaasist, siis mitut tehast plaanitakse ümber organiseerida biometaani tootmiseks,” selgitab Henry Uljas.

Eelmisel aastal avatigi Viljandimaal Koksveres Siimani lüpsifarmis biometaanijaam, kus valmistatakse sõnniku, läga ja silo baasil biometaani, mis on sobilik ka automootori kütuseks.

Biometaan veetakse Koksverest balloonidega Paidesse, kus see sisestatakse kohalikku gaasivõrku ning seda kasutatakse nii tööstusettevõtete kui ka linna katlamaja kütmiseks.

Farmi 1700 looma suudavad anda aasta jooksul kuni poolteist miljonit kuupmeetrit gaasi. Biometaani kuupmeetri kütteväärtus on aga võrreldav ühe liitri bensiini kütteväärtusega.

Henry Uljase arvates ongi biogaasi mõttekas toota ülisuures ettevõttes, sest väikese sõnnikukogusega ei ole võimalik seda kasumlikult teha. Selle peamine põhjus on, et investeeringud biogaasi tehase rajamiseks on väga suured. Samas kinnitab ta, et huvi selliste väikemõõduliste ettevõtete rajamiseks leidub, kuid võimalused, eriti meie külmas kliimas, on piiratud.

Peale läga ja sõnniku saab biogaasi ka silost, taimsetest jäätmetest ja näiteks maisist või peedist. Viimane on kõrge energiasisaldusega, kuid peedist energia saamiseks on vaja seda puhastada ja purustada. Ka on need kultuurid hooajalised ja neist aasta ringi biogaasi saamiseks, tuleks neid kusagil hoiustada. Silost biogaasi valmistamise kitsaskoht on, et see on ka peamine piimakarja sööt ning kasutada saab vaid seda osa silost, mis jääb söödast üle.

Vinni biogaasitehas rajati 2013. aastal ning vajalik sõnnik tuuakse sinna kohale viiest farmist.
SVEN ARBET

Hakkpuit ja piima soojus

Kui biogaasi valmistamine nõuab suurt investeeringut ja on vaid suuremate tootjate pärusmaa, siis tegelikult on kõige levinum taastuvenergia liik meil traditsiooniliselt hakkpuit. Peale koduste majapidamiste ja tootmishoonete köetakse hakkpuiduga terveid aleveid ja külasid, see on maapiirkondades üks populaarsem kaugkütteliik. Kõrgtehnoloogilised katlad võimaldavad peale hakkpuidu põletada ka heina, põhku ja pilliroogu. Samas on võimalik viimati mainitud materjalidest valmistada briketti, mis sobib ka täiesti tavalisesse ahju ja kaminasse.

Ent energiaallikaid leidub ühes talumajapidamises veelgi, näiteks lüpsisoe piim. Piim tuleb pärast lüpsmist võimalikult kiiresti jahutada ja selleks kulub omajagu energiat. Vabanevat soojust ei ole mõttekas aga niisama hajuda lasta, seda on võimalik üsna lihtsalt energia saamiseks ära kasutada.

Põllumajanduslikke seadmeid müüva firma Linery müügijuht Toomas Rüütel selgitab, et piima soojuse kasutamine ning energiaks muundamine on tegelikult üsna lihtne soojusvahetusel põhinev süsteem. See ühendatakse piima jahutusringi kondenseerimisüksusesse. Kui 35 kraadist piima jahutatakse 4 kraadini, siis selle tulemuseks saab iga jahutatava piimaliitri kohta ühe liitri 40 kraadini soojendatud vett.

Kui piima on piisavalt, annab see soojust lauda olmeruumide või elumaja kütmiseks. Samuti võib suunata soojuse loomade joogivette. 17 kraadini soojendatud joogivesi suurendab lehmade piimatoodangut kuni liiter päevas.

Toomas Rüütli sõnul on Linery paigaldanud sarnaseid piimasoojusel töötavaid süsteeme erinevatesse farmidesse paarikümne ümber. “Selline süsteem võiks olla igas farmis, sest see on kasulik ja tasuv. Paraku ei ole kõik inimesed nii innovatiivsed ja suhtuvad sellistesse uuendustesse umbusuga, isegi kui neile tasuvusanalüüsid teha ja ette näidata,” möönab Rüütel.

Maksupoliitika mõjutab bioenergiat


Nii nagu piimasoojuse energiaks muutmise puhul, nõuab teistelegi alternatiivsetele energialahendustele üleminek uuendusmeelsust, teadmisi selles vallas ja muidugi majanduslikku mõtlemist.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi insener-konstruktori Tauri Tätte sõnul on Eestil taastuvenergia kasutamiseks väga suur potentsiaal: „Eesti põllumajanduse uus suund võiks olla energiakasvatus.” Selle tarvis saaks kasutusele võtta põllumajanduslikust kasutusest väljas olevad rohumaad, jõeluhad ja võsa.

Energiat saaks näiteks ka järvedest, kui eraldada neist fosforiga rikastatud taimestik ning seda setet gaasistada. Samuti oleks veekogude pinnale võimalik paigaldada päikesepatareisid. Tätte arvates saaks inimesi ka maksupoliitikaga mõjutada bioenergiat laiemalt kasutama. „See on nagu taastuvenergiaga üldiselt – kuni on mugav kasutada fossiilseid kütuseid, seni ei võeta alternatiivsete tehnoloogiate arendamist väga tõsiselt,” möönab ta.

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50–70% ulatuses metaanist ning ülejäänud osas süsinikdioksiidist ja teistest komponentidest. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi teel soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest massist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Saadud biogaasi kütteväärtus jääb keskmiselt 5–7 kWh/m3 juurde.

Biometaan on aga puhastatud biogaas, mis sisaldab kuni 99% metaani ja on maagaasiga võrdse kütteväärtusega. Seda saab kasutada kõikjal, kus praegu kasutatakse maagaasi. Biometaani valmistatakse ja kasutatakse Eestis 2015. aastast. Eestis töötab kokku 17 biogaasijaama, neist 7 reo- ja tööstusreovee käitlusjaama, 5 prügilagaasi jaama ja 5 põllumajanduslikku jaama.

Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon