Euroopas oli tänavu keskmisest kesisem meeaasta (vt siit). Kas see toob kaasa importmee osakaalu tõusu?

Euroopa meeturu iseärasus on selles, et Euroopa Liidu omavarustatuse tase on orienteeruvalt vaid napilt 60%. EL meetoodang oli näiteks 2018. aastal 283 tuhat tonni.

Seega on suur turuosa hõivatud importmeega. 2018. aastal imporditi Euroopa Liitu kokku 207 tuhat tonni mett, sellest suurim osa (80 tuhat tonni = 80 kT) Hiinast. Pingereas järgnesid vastavalt Ukraina (41 kT), Argentiina (25 kT) ja Mehhiko (21 kT).

Eelkõige Hiinast ja osaliselt ka Ukrainast saabuva mee kvaliteedi ja autentsuse suhtes on sageli kahtlusi ja on tuvastatud ka meevõltsinguid. Samas on need importmeed suhteliselt odavad võrreldes Euroopa Liidu maades toodetava meega ja see olukord on ärimeeste jaoks atraktiivne.

Ilmastikutingimused kahtlemata mõjutavad mesindust ja meesaake, kuid vähemalt praegu veel mitte katastroofiliselt. Euroopa mõned lõuna- ja läänepoolsed piirkonnad on 2019. aastal olnud pikka aega väga palavad ja taimestik on kannatanud kuivuse käes ega eritanud mesilaste tarvis piisavalt nektarit. See on kahtlemata mõjutanud sealseid meesaake ja annab rohkem ruumi importmeele.

Kuidas oli olukord tänavu Eestis?

Eestis toodetakse statistiliselt aastas keskmiselt 1100-1200 tonni mett ja lisaks imporditakse sõltuvalt aastast 20-25%. Eestis, laiemalt Baltimaades ja osaliselt ka Skandinaavias on tänavu meesaagid keskmisel tasemel, mõnel poolt isegi üle keskmise. Samas suuremas mahus mee eksporti Eestist ei toimu. On viidud katse korras mõne või kümnekonna tonni mahus meepartiisid Hiina ja Jaapanisse, vähesel määral liigutakse Soome meeturule.

Kuid Euroopa Liidu maadesse arvestatavas mahus mee eksporti Eestist ei ole toimunud. Peamine põhjus on madalas hinnas, mida Euroopa Liidu "vanades" riikides importmee eest makstakse. Põhjus on selles, et importmesi Hiinast või Ukrainast saabub EL-i väga madala hinnaga – 1,3-1,8 €/kg, Argentiinast 2.30 €/kg. Eestis toodetud mee omahind on sedavõrd kõrge, et Eesti mesi ei suuda EL turgude jaoks sobiva hulgihinnaga konkureerida.

Kas soovitate Eesti mesinikel rohkem toodangut Euroopasse müüa?

Kahtlemata oleks Euroopa meeturg Eesti mesinikele perspektiivne ja seda eesmärki oleme mesinikele ka soovitanud kaaluda. Kuid selleks oleks vaja ühelt poolt tekitada Euroopa suunas kontaktid ja turustuskanalid. Teisalt on vaja mesinike koostööd (ühistulist tegevust), et saada pakkumiseks kokku ühtlase kvaliteediga üsna suuri partiisid – näiteks konteiner ehk 50-60 tonni mett. Ja kolmandaks tuleb arvestada (vähemalt alguses) mitte just kõrge hulgihinnaga ja saavutada tasuvus suurema mahu pealt.

Kui tõsine oht, kui seda ohuks peate, on Hiina siirupi- ja suhkrusegune odavmesi Eesti tarbijale?

Nagu mujalgi Euroopas ja maailmas, on ka Eesti mesinikud tähelepanelikud ja mures võimalike meevõltsingute jõudmise pärast Eesti meeturule. Eesti Mesinike Liidu initsiatiivil on mesindusprogrammi raames juba 14 aasta vältel võetud kauplustest, turgudelt ja laatadelt meeproove analüüsimiseks eelkõige mee kvaliteedinäitajate osas. Selle pikaajalise protsessi tulemusena on Eesti mesinikud muutunud targemaks ja tähelepanelikumaks ning nende toodetud mee kvaliteet paranenud. Ka analüüsitud importmeed on enamuses vastanud kvaliteedi nõuetele, kuigi on enamuses eesti meega võrreldes tagasihoidlikumate näitajatega. Kuid on avastatud ka mittevastavusi.

Meevõltsinguid erinevate siirupite või muude magusainetega on üsna keeruline tuvastada. Juba hulk aega on kasutatud võõrsuhkrute määramiseks süsinik-isotoopide meetodeid, kuid nende võimalused jäävad napiks tänapäevaste võltsimisvõimaluste kõrval. Osaliselt saavad Eesti laborid suhkrute analüüsidega hakkama, kuid võltsingute mõttes mitte lõpuni. Kaasaegsed uuemad analüüsiviisid tuuma-resonantsmeetoditega pakuvad uusi võimalusi, kui sinna kõrvale on loodud piisavalt suuremahuline vastava meetodi meeanalüüside andmebaas.

Näiteks Saksamaal on selline suuremahuline andmebaas praeguseks juba loodud ja seal on põhimõtteliselt võimalik teha taolisi süvaanalüüse koos vajalike hinnangute ja järelduste tegemisega. Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) on lasknud Saksamaa laboris mõned meeturult võetud kahtlustäratavad meeproovid analüüsida ja saanud ka kõrvalekalletele viitavaid tulemusi. Uue mesindusprogrammi raames on kavas Saksamaal analüüsitavate meeproovide hulka suurendada, et Eesti meeturul võimalikke meevõltsinguid hämarusest välja tuua.