Laupäevane sügishommik Eestimaal. Kaks kraadi külma on maa valgeks teinud. Sõidan bussiga Raplast Tartu ega saa silmi kirjudelt puudelt, mida raamib valge valgus.

Kell 16.34 mõtlen sõbra autos istudes, et milline õnn oli hakata elama just siis, kui The Beatlesimuusika lapse maailmale põhja pani.