„Saime Hiinast teate, et Euroopa Liidust saadetud toit oli võltsitud,” rääkis sellest juhtumist Euroopa Komisjoni toidupettustega tegeleva üksuse uurija Eva Siegener eelmisel nädalal Tallinnas toiduliidu korraldatud toidupettuste konverentsil.

Asja uurima asudes selgus, et petturid olid kasutanud tuntud rinnapiimaasendaja kaubamärki. Lisaks oli kauba saatmine ja selle eest raha saamine organiseeritud läbi mitme ettevõtte ja riigi, nii et uurimist hakkas koordineerima Europol. „Saame infot ja ehitame siis üles jälgimisraja või kaardi, kasutame IT-süsteeme ja koostame infokaardi iga toote kohta. Me jälgime iga üksikut saadetist,” avaldas Siegener.

Võltsitud toode koosnes lõssipulbrist, millele oli lisatud tundmatut päritoli taimseid rasvu ja lubatud tasemest vähem vitamiine ning mineraalaineid. Seda toodeti ja segati ettevõttes, mis võis toota piimapulbrit. Toode pakendati aga teises ettevõttes, mis võis pakendada. Euroopas konfiskeeriti eri riikides asuvatest ladudest 99 tonni võltsitud rinnapiimaasendajat, millest saadav tulu oleks olnud 1,64 miljonit eurot.

Poola ettevõte lõpetas küll lõssipulbri ja võltsitud piimaasendaja tootmise, kuid sama inimene, kes on Poolas kohtuliku uurimise all, kolis Hispaaniasse ja avas sarnase tootmise seal. „Europol avastas selle,” selgitas Siegener. „Teised Poola kurjategijad arreteeriti Hispaanias, ootame kohtuprotsessi tulemust.”

Tema sõnul on Euroopa toidu osas kõige ohutum paik, kuna meie toiduahelat kontrollitakse nii suurel määral. Probleeme on ikkagi. „Seni oleme üldjuhul reageerinud kriisidele. Palju toredam oleks, kui saaks keskenduda ennetusele toidupettuste osas,” ütles uurija.

Kui toidupettuse definitsioon oleks üleilmselt ühesugune, siis see teeks liikmesriikide töö lihtsamaks, arvas ta. „Info jagamine EL-i pädevate asutuste vahel suureneb, teeme rohkem koostööd kolmandate riikidega, saame sealt luureinfot ennetuseks, üritame rohkem mõelda nagu kurikaelad, et pettuse vastu võidelda,” lisas Eva Siegener.