Hiljuti kinnitas Venemaa peaminister loetelu 53 riigist, mille kodanikud saavad alates 1. oktoobrist külastada Peterburi ja Leningradi oblastit elektroonilise viisaga. Euroopa Liidu liikmena on nende seas ka Eesti. Lihtsam viisarežiim on kindlasti hea põhjus naasta noorpõlve romantika radadele, kuid sellele lisaks saab nõukaajast läbi tulnud inimene Piiteris suurepäraselt hakkama nii keele kui meelega. Eriti kui Egiptuse ja Kreeka päikesepaistest villand ning süda ihkab kargema kliima ja suursuguse kultuuriloo järele.

Tegelikult on Eesti soliidsemas eas reisisellidele hõlpsaid hakkamasaamise paiku veel – alates Gruusiast-Armeeniast kuni Karpaatideni välja, kuid Peterburi on meile nii palju lähemal ja sinna pääsemine tänu heale transpordiühendusele märksa mugavam, et pole keerulisem kui sõit Kärdlast Obinitsasse. Miks siis veel Peterburi? Esiteks tasub minna muidugi selleks, et näha endist Venemaa pealinna, mille saladuslikud valged ööd ja käänulised kanalid on inspireerinud selliseid suuri kirjanikke nagu Fjodor Dostojevski ja Nikolai Gogol. Üle 300 aasta vana Peterburi on olnud Venemaa pealinn 200 aastat – aken Euroopasse, nagu Peterburit kunagi kooliõpikutes kutsuti, rajati 1703. aastal Peeter Suure ajal soisele alale ning Peterburi on näinud rohkem revolutsioone, sõdu ja poliitilisi intriige kui mõned teised linnad terve aastatuhande jooksul. See kõik on jätnud linnale jälje, mida noorem põlvkond ehk lugeda ei mõista, kuid eakale on Peterburi näkku küntud kurrud arusaadavad kui aabits. Tuttav ajalugu kumab vastu igal sammul, alates Aurora sõjalaevast kuni Fontanka lugudeni välja. Kordame siis üle, mida linnas näha võib.

Sellel 1718. aastal metsast läbi raiutud kolmel miilil on võimalik uitada terve päev, märkamata, kuidas aeg voolab. Lisaks Kaasani kirikule leiab sealt lugematu hulga kohvikuid ja soliidseid söögikohti, kus puhata jalga ja jälgida kohalikku seltsielu.

Nagu ütles aasta tagasi oma Reisijuhi artiklis Anne Veski, ühest päevast jääb väheks, et tutvuda Ermitaaži lõputu kunstivaramuga. Asjatundjad ütlevad, et kõigi väljapandud tööde lähemalt vaatamine võtaks kokku 11 aastat. Enne Leonardo da Vinci, Picasso ja Rembrandti teoste nautlemist tasuks uudistada ka Paleeväljakut.

See uhkete sibulkuplite ja kirevate mosaiikidega hoone Nevski läheduses ehitati 20. sajandi alguses paika, kus 1881. aastal hukati tsaar Aleksander II. Töötanud teise maailmasõja ajal kartulilaona, on hoone nüüdseks kenasti korda tehtud ja naudib külaliste huvi 1997. aastast.

Selles 1703. aastal püstitatud hoones, mis oli üks esimesi Peterburis üldse, on palju, mida vaadata. Iga külastuse tipphetkeks on kindlasti barokkstiilis Peeter-Pauli katedraal ja kui ilm kannatab, tasub jalutada ka mööda „jõeranda”.

Kes soliidses eas inimestest ei mäletaks ekskursiooni Peterhofi (32 km Peterburist), sealseid lopsakaid aedu, kullatud purskkaeve – Simsoni purskkaevu veejuga võib kerkida 12 meetri kõrgusele –, ja paleesid, mille kujundust mõjutas tugevalt Peeter I visiit Versailles’sse aastal 1717. Toonase tsaari jäägitust armastusest kõige euroopaliku vastu leidub märke igal sammul. Peterhofi kompleksis on üle kümne imelise palee parkide ja skulptuuridega. Nende vahel jalutades oled sattunud kui postkaardile.

Maamõisa suurimaks tõmbenumbriks on kaheksas maailmaime – kunagi kadunud merevaigutuba, mis on nüüdseks täielikult taastatud. Kui see pole luksus, siis mis veel! Peeter I kingitus oma kaasale, Katariina palee, on samuti vaatamist väärt, kuuludes maailmakunsti meistriteoste hulka.

Jalad pole riigi omad, öeldi vanasti. Sestap on reisiselli suurimaid abimehi korralikult sisse kantud jalanõud. Kui tarvis tõmmata varba otsa uuemad, et Nevskil hea välja näha, tasub jalanõudesse panna geeltallad või spetsialsed toed.

Süda läigib, allergia kiusab

Neil, kel ees sõit Neeval ja süda pelgalt paadi nägemisest vasakule veab, tasub merehaiguse ennetamiseks juba eelnevalt kasutada ingverit sisaldavaid tablette, mis aitavad ära hoida iiveldustunnet ja oksendamist. Allergiatabletid võiksid kaasa pakitud olla igaks juhuks ka neil, kes varem allergiaga kimpus olnud ei ole.

Enneta kõhumuresid

Kindlasti tasub reisil viibides mõelda, mida suhu pistate ning kuidas võiks see seedesüsteemile mõjuda. Vene köögi hõrgutised võivad nõrgema seedesüsteemi kergesti rivist välja lüüa ning põhjustada kõhuhädasid: kõhukinnisust või hoopis kõhulahtisust, -puhitust, kõrvetisi või lihtsalt ebamugavustunnet.

Selle olukorra leevendamiseks tasub reisiapteeki pakkida kõrvetisi leevendavaid, maohapet neutraliseerivaid tablette. Kõhupuhituse või -gaaside vastu leiab abi simetikooni sisaldavatest kapslitest ja suus sulavatest graanulitest, söetablettidest ning -pulbrist. Kõhulahtisuse puhuks on tõhusamad abimehed, mis võiksid igaks juhuks samuti kaasas olla. Millised just sinule sobivad, küsi proviisorilt.

10. oktoobril 2019 toimub Tallinna lauluväljakul eakate festival, kus leidub palju põnevat ja avastamisväärset. Toimuvad arutelud ning esinevad Uku Suviste, Toomas Anni ja Pille Pürg. Loe lähemalt artiklist "Neljapäeval tuleb Tallinna lauluväljakul arutelude ja kontsertidega eakate festival".