„Pigem õpivad need, kellel pole kohest väljundit tööturule,“ lausus Reps 37-protsendilist väljalangevust tõdedes.

Ministri hinnangul liigub haridus üha tööturu vajaduste suunas ning tulevik kuulub pidevale ümberõppele: noor omandab teatud oskused, läheb tööle ning õpib edaspidi pidevalt lühemate ajavahemike kaupa. „Inimesed tuleb lubada kiiresti tööturule, aga siis väga tihti õppima tagasi kutsuda,“ lausus Reps.

Praegu rakendavad sellist praktikat täiskasvanud õppijad kutsehariduses: nad tulevad, õpivad ära selle, mida parajasti vaja, hiljem tulevad ja omandavad uusi oskuseid. Seda võibki ministri sõnul nimetada tõeliseks kutsehariduseks. Küll aga on suured probleemid mujal. „Põhikoolile järgnevat kutseharidust selliselt kujul, nagu me endale oleme ette kujutanud, pole sisuliselt olemas,“ hindas haridus- ja teadusminister.

Ka on viimase paarikümne-kolmekümne aasta muutused keskhariduses olnud soovitule vastupidised: põhikooli lõpetajatest vaid 20% on valmis minema kutsekooli, valdavalt need, kellele „juba teises klassis on öeldud, et nad hakkama ei saa“.

„Neid, kes on kogu aeg soovinud saada automaalriks ja nüüd rahvusvahelistel võistlustel edukalt esinevad, on üksikuid,“ tõdes Reps. Nii tulebki noori kutsekoolides muu hulgas õpetada ka hommikuti õigel ajal üles tõusma ja peale lõunat uuesti kooli tulema – tööandjad ootavad aga häid spetsialiste.

„Samal ajal pole osa gümnaasiumiõpilastest tegelikud gümnasistid,“ hindas Reps. „Nad tulevad õppima seepärast, et ühiskondlik ootus on selline. Ning ühtegi takistust või lävendit gümnaasiumi pääsemiseks riigikogu ära ei hääleta.“

Vajadus tööandjatele vastu tulla viib aga ka selleni, et väikeste regionaalsete kolledžite aeg saab otsa. „Loodetavasti tekivad aga paindlike õppevormidega piirkondlikud konverentsikeskused,“ sõnas Reps.