Tallinna Ülikoolis uuriti Eesti Erametsakeskuse tellimusel, milline on Eesti keskmise metsaomaniku lähema kümne aasta majandusplaan ja kuidas ta suhtub praegu metsamajanduses toimuvatesse arengutesse. Selgus, et keskmine metsaomanik on üldiselt mures meie metsade saatuse pärast ning soovib metsade majandamise kestvusse kaasa aidata.

Metsaomanike ebavõrdne maksustamine kriitika all

Uuringu läbiviijate hulka kuuluv nooremteadur Martin Küttim märkis, et Eesti metsaomaniku sõnum laiale avalikkusele on kokkuvõtvalt selline, et kuigi meil on mitmetes valdkondades arenguruumi, on üldiselt Eestimaa metsade seisukord hea. Leitakse, et see seisund heaks ka jääks, on vajalik kõikide metsaga seotud osapoolte heaperemehelik suhtumine metsade majandamisse.

Koostöös Turu-uuringute ASiga läbiviidud uuringus osales 1008 erametsaomanikku, kellest 44% valduses on alla viie hektari metsamaad. 67% metsaomanikest ei kuulu ühistutesse, üle poolte küsitletutest majandavad oma metsa regulaarselt. Viimase kümne aasta jooksul on oma metsas põhiliselt tehtud hooldusraiet, vähem uuendusraiet ja metsamajanduslikke töid. Selgus ka, et metsaomanikud väärtustavad metsade majandamisel üha enam keskkonnakaitselisi aspekte, kusjuures 56% vastanutest plaanib edaspidi majandada oma metsa senisest loodussõbralikumalt.

Ohtralt kriitikat pälvib erametsaomanike ebavõrdne maksustamine juriidilisest isikust metsaomanikega võrreldes. Kurdetakse ka vähese avalikkusele suunatud loodushariduse üle. Ning ollakse mures metsamaa liikumise pärast välismaalaste kätte.

Uuelt arengukavalt oodatakse eelkõige metsandusse suunatavate toetuste konkreetselt kindlaks määramist ning aastase raiemahu ja raie pindala piirmäära kehtestamist.