„Näen juba aastaid maapiirkonnas ringi sõites, kuidas siin-seal tekivad põldude sisse paar nädalat enne koristust värsked traktorijäljed tehnoradadele,” kirjutas üks anonüümsust palunud lugeja. „Põhjuseks see, et mõningad põllumehed kipuvad rikkuma seadust ja kasutama glüfosaati teravilja koristuseelseks kuivatamiseks põllul. Saadav tulu on arvestatav, eriti veel, kui vili ebaühtlaselt valmima kipub.”

Vili kuivab ühtlaselt ja ka kombain saab põllul oluliselt kiiremini liikuda, kuna kõik põllul kasvav on ilusti ära kuivanud. Peamiselt puudutab see tema sõnul nisupõlde, kus kvaliteedinäitajad on äärmiselt olulised, aga aegajalt on ka mõningad oapõllud sattunud silme ette.

„Enamikud põllumehed küll nii ei käitu, aga aegajalt satub ka sõklaid terade hulka,” lisas ta. Maalehega ühendust võtma ajendas Raplamaal Märjamaa vallas nähtud pilt, kus viis põldoapõldu olid tumepruuniks kuivanud. Ühel puhul oli kohe üle tee põld, mida ei olnud töödeldud ning see nägi välja rohekas ja veidi umbrohtunud. „Kindlasti pead anda ei saa, et just glüfosaati on kasutatud, küll aga olid värsked traktorijäljed ja kuivanud põld,” kirjutas ta.

Ka üks toimetusse helistanud mees oli murelik, kuna nägi Viljandimaal pruuniks tõmbunud kartulipõlde ja kahtlustas, et neid on hiljuti glüfosaadiga pritsitud, kuna ka umbrohi vagude vahel oli pruun erinevalt põllu servast, kus see oli roheline.

Küsisime Põllumajandusametist selgitust. Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel selgitas, et praegu on koristuseelseks kasutamiseks taimede kuivamise kiirendamiseks lubatud kasutada taimekaitsevahendeid, mille toimeaine on dikvaat. Dikvaati sisaldavaid preparaate on lubatud kasutada kartulil, põldoal, hernel, rapsil, kaeral, odral jt kultuuridel.

„Kindlasti ei tohi selleks otstarbeks kasutada glüfosaati sisaldavaid preparaate,” kinnitas ta. Kõigile Eestis turule lubatud glüfosaati sisaldavatele preparaatidele on kehtestatud kasutuspiirang: toote kasutamine on keelatud saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks.

Seega kartulipealsete või oa pritsimine enne koristust ei ole keelatud tegevus, küll aga ei tohi seda teha glüfosaati sisaldavate preparaatidega.

Glüfosaadi koristuseelne kasutamine on käesoleval aastal üks Põllumajandusameti järelevalve prioriteetidest ja sellega seoses oleme suurendanud ka proovide arvu taolise tegevuse väljaselgitamiseks. Siiani võetud proovide tulemused piirangute vastu eksimisi ei ole tuvastanud,” lisas Pärtel.