Leedu justiitsministeerium sõnas juulis toimunud parlamendihääletuse eel, et Romuva mängib Leedu kultuuri- ja usuelus olulist rolli. Selle ametlikuks tunnustamiseks religioonina tuleks otsus parlamendi poolt heaks kiita.

Juuni lõpus toimus seimis hääletus. 40 saadikut oli poolt, 31 oli vastu ning 15 jätsid hääletamata, millest aga riikliku tunnustuse saamiseks ei piisanud. Osa seimi liikmeid võttis hääletustulemused vastu aplausiga.

Koguduse preestrinna Inija Trinkūnienė ütles, et otsus riivab nende inimõiguseid.

„Kahetseme juhtunut, kuna vastame kõigile õiguslikele nõuetele, mis religioonidele seatud,” vahendab Leedu rahvusringhääling Trinkūnienė sõnu.

“Nõnda oleks tunnustatud meie esivanemate usku, mis tekkis siin maal, ning mida järgitakse veel tänagi. Me kutsume seda loodususuks. Arvan, et see on iga leedulase au ja väärikuse küsimus, et seda usku toetada. Paraku seadusloojad seda ei taipa,” sõnas naine ning juhtis tähelepanu sellele, et seimi liikmetele avaldas hääletuse eel survet katoliku kirik.

Kui Romuva oleks arvatud religioossete organisatsioonide hulka, oleksid nad saanud maamaksusoodustust, preestrid saanuksid riikliku sotsiaalkindlustuse ning ühtlasi võinuksid Romuva preestrid hakata abielusid sõlmima.

Romuva palub Euroopa Inimõiguste Kohtul hinnata, kas Leedu on eksinud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli vastu, mille järgi on igaühel õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele.

“Meile tehtud kahju parim kompensatsioon oleks, kui Strasbourg’i kohus otsustaks, et meie õiguseid riivati,” ütleb Trinkūnienė. „Oleme veendunud, et EIK soodne otsus julgustaks poliitikuid legislatsiooni muutma ning pidama kõiki religioone Leedus seaduse ees võrdseteks.”

2001. aasta rahvaloenduse andmeil pidas 1200 inimest end uuspaganliku Romuva kommuuni liikmeks; 2011. aasta rahvaloenduse ajal oli neid 5100.

Eesti olukord erineb

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu leiab, et Eesti ja Leedu seadused on erinevad ning ka organisatsioonid erinevad üksteisest.

„Maavalla koda on Eesti seaduse mõttes koguduste liiduna registreeritud ja meil ei ole juriidilises plaanis mitte millegi üle kaevata. Meil on need õigused, mis kõigil teistel usulistel organisatsioonidel täiesti olemas,” ütleb Heinapuu.

Ta ütleb, et episkopaalsed kirikud ja muud usuorganisatsoonid pole küll Eesti seadustes võrdselt koheldud, ent see puudutab üldjoontes pisiasju.

"Mingisugust erilist diskrimineerimist me siin ei näe. Olen paar korda nendes küsimustes õiguskantsleri poole pöördunud ja pole meid rahuldavat tulemust saanud. Aga nagu öeldud, pole see mingi eriline häda," sõnab Heinapuu.

Romuva eeskujul abielude sõlmimise õigust Maavalla koda ei soovi, kuna maausu järgi ei puutu abielu sõlmimisse ükski suguvõsast väljaspool olev isik.

"Seetõttu meie preestritel, kui meil neid ka oleks, ei oleks sellist õigust," sõnab Heinapuu ning ütleb, et ka teisi Eestis tegutsevaid kirikuid puudutav munkade ja nunnade riiklik ravikindlustus neid ei puuduta.