„Kui keegi toob ettekäändeks liikumisest loobumiseks halva ilma, siis on ütelus: pole halba ilma, vaid on mittesobiv riietus,” leiab selle peale Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Argo Lätt.

Eestis ei ole saastatus suur

Liikumine on võtmesõna paljude haiguste ennetamises ja ravis. Paraku liigutakse järjest vähem ja see mõjutab oluliselt südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi ning luu- ja liigesehaiguste levikut. Siit omakorda suurenevad riigi kulutused tervishoiule ja lüheneb elanike keskmine eluiga.

"Eesti on südamehaigustesse suremuse poolest esirinnas nii Euroopas kui kogu maailmas," nentis Lätt karmi statistikat.

Alustuseks võiks arsti soovitusel kasvõi lifti asemel treppi kasutada, jalgsi tööle minna või teha lõunapausil jalutuskäik. Pühendunumaks terviseliikumiseks tasub leida linnas koht liiklusmürast eemal, kus saastatus on väiksem. Metsi, parke ja rohke haljastusega piirkondi leidub igas linnaosas.

„Õnneks Eestis ei ole saastatus nii suur probleem, kui Aasia riikides ning mõnes Euroopa või Ameerika suurlinnas,” julgustas ta.

Kui jõusaali ei taha, riisu lehti

Vähim kehaline koormus võiks täiskasvanul olla vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut. Selle sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes.

Mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine. Igapäevategevustest kõnd, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine.

„Et need tegevused toetaksid tervist, peavad nad kestma järjepidevalt mõõdukas tempos vähemalt kümme minutit. Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis,” soovitas perearst.