Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt 7%. Seega võib öelda, et Eestis on mahemaad umbes kolm korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

ELi suurtes põllumajandussaaduseid tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad keskmisest hoopis vähem.

Veised kaaluvad sead üle

Statistikaameti blogist ilmneb, et möödunud aastal toodeti Eestis varasemaga võrreldes rohkem nii maheliha, -piima kui ka -mune. Koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv. Aastal 2018 oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16% kõigist veistest.

Samas üldise lammaste arvu kahanemisega on vähenenud ka mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45% siinsetest lammastest. Maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Meil on 290 400 siga, neist mahesigu kõigest 458.

Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse kaht kolmandikku söödakultuuride ja püsirohumaadena. Mahetera- ja mahekaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, köögivilja ning maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu on kokku 2347 hektarit.

Mis on mahemaa?

Mahemaa hulka arvatakse ainult põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahe maa ja üleminekuajal olevad mahemaad. Pindu, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, on siiski palju rohkem.

Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu hulka arvestatakse ainult täielikult mahepõllumajanduslikke saadusi.