Pikast ilusast koristuspäevast ja kuivast sahisevast põllust on alles vaid helesinine unistus ja kuivatid uugavad, sest saagi koristusniiskused on kõrged. Teravilju on viimasel ajal koristatud niiskusega 20-25%, lamandunud kohti isegi niiskusega kuni 30%, rapsi 12-16%. Praegu tuleb lihtsalt võtta, ega midagi üle ei jää!

Ilm läheb pekki, nüpeldame nüüd hooga, kurat! Pole vahet, mis niiskusega – praegu saab veel kvaliteeti, hiljem kindel sööt!

Kombainid on tänaseks käinud küll peaaegu kõikides kultuurides, välja arvatud ehk suvinisu ja muidugi suviraps, kanep… Juuli kuumutas ja küpsetas, algus tundus paljulubav, aga augustil on teised plaanid.

Hea meel on muidugi selle üle, et juba koristatud põldude saagid on küll olnud märkimisväärsed. Siiski rekordsaakidest ei tohi praegu rääkida – enne tuleb põllult kätte saada, siis on küll aega rõõmustada. Ja koristamata saaki on põldudel veel väga palju.

Täna tuleb pikk öö vist, enne sadu lööb tuule üles, saab sajuni kakkuda.

Saaginumbrid-saaginumbrid, eks need ole need kõige enam huvi pakkuvad ja intrigeerivad teemad. Saaginumbrid on olnud väga seinast seina, liialdatult tahaks kõikide kultuuride juures öelda vahemik 1-10 tonni. Külvikorrad, hooaja sademete hulk, mullastik, taimekaitse ja veel miljon asja, mis on mõjutanud. Üks asi on märja saagi kombaininäit, teine on aita jõudnud saak.

24 h pole sadanud, enne seda sadas 24 h üsna jutiga. Homme põldu, kui enne ei saja.

Kui siiski proovida pisut üldistada ja alustuseks seni koristatud talinisu saakidest, siis keskeltläbi on kuiva saaki saadud 6-8 tonni hektarilt. On ka ülihästi õnnestunud talinisu põlde, kus julgelt võib öelda, et kuiva saaki võiks arvestada lausa 10 tonni ümber.

Suurem nisu saak = madalam proteiininäit. Talinisu kvaliteet on olnud kõrge kõigis muudes näitajates (kleepvalk, mahukaal, langemisarv), kuid kategooria viib alla 11-13% proteiinisisaldus. Ühelt poolt kindlasti suurema saagiga kaasnev paratamatus, samas mõjutas proteiinisisaldust tõenäoliselt ka juulis olnud külm ja vihmane periood.

Ega me ilma vastu ei saa, aga nii palju, kui võimalik, peaks ikka püüdma õigeid valikuid nüüd teha!

Karmile tõele otsa vaadates, siis viimase aja vihmad kahjuks talinisu kvaliteeti kuidagi ei paranda ning suure tõenäosusega hakkab põllul oleval saagil niiskuse tõttu ka langemisarv nüüd kukkuma. Toidunisu kvaliteeti pole enam nii lihtne saada.

Leivavili rukis on näidanud saaki 4-7 tonni kanti, mis on väga tubli tulemus. Rukkil on peamiseks mõjutajaks olnud hooaja kuumalained, mistõttu viljapea pikkus ehk pole selline, mis oli tegelik potentsiaal.

Hästi tuleb ikka, selline normaalne keskmine vilja-aasta. Ei ole vast rekordit.

Taliraps on aga sel aastal küll vist see kultuur, mis pea kõigil suu kõrvuni viib. Põllul näitavad kombainiandurid vahest tõeliselt uskumatuid numbreid, 5-6 tonni märjalt. Keskeltläbi on kuivad saagid 3,5-4 tonni ja õlisisaldus 43-48%.

Hernest on olnud seni päris hea koristada, sest lamandumist põldudel väga pole. Kui just umbrohi muidugi võimust pole võtnud ja vastupanu ei osuta. Herne saak on olnud vahemikus 2-4 tonni kuivas kaalus. Väga palju on põldusid, kus saaginumbri vastus on 2-2,5 tonni hektarilt.

Meil näitas 12 tonni ka, kombainer kiljus rõõmust, aga lõpuks ikka 8,1 tonni saad müüa.

Selge on see, et see aasta on keskmisest parem saagiaasta ja põldudel hektaritelt veel saaki tulemas on. Iga minut on arvel, iga võimalus koristada on juba hea ja iga tonn, mis põllult koju jõuab, see on õnnestumine. Paralleelselt koristusele on käimas talirapsi külv, mullaharimine ja töid-tegemisi on palju.

Allikas: Agronoom.ee