Järgnevalt valik juulikuus aset leidnud keeristormide põhjustatud kahjudest aastatel 1745-2015, põhjalikumat ülevaadet saab lugeda Andres Tarandi ja Ain Kallise koostatud raamatust „Eesti tornaadod“.

Järves läks vesi keema, hobused pandi veerema

18. juulil 1862. aastal tõusis Perno Postimehe teatel Võru linnast lõuna pool suur maruhoog. Vagula järvest üle minnes ajas selle nii keema, et lähedal olnud heinalised näinud põhjagi, kuigi järv üsna sügav on.
Järve teisel kaldal viskas maru ümber kolm tublit küüni nagu oleks need humalakotid.
„Edasi minnes läks ta veel kangemaks,“ kirjutab leht. „Kukutas mehe, kes põldu oli kündmas, kõige oma hobusega ümber ja veeretas mõlemaid kui munakesi hulga maad edasi, niisamuti veeretas ühe teekäija maantee pealt kõige vankri ja hobusega kaugele võssa.“

Kohutav vesipüks Sillamäel

30. juulil 1872. aastal nägid rannas suplejad merelt tõusmas röögatult suurt ja hirmsat vesipüksi. Enamikule oli sellise nähtusega kokkupuutumine esmakordne ning nad kohkusid väga: pasuna kujuline hirmutis kiskus endasse tohutus koguses vett, mis samas vihmana alla, pladises ja tegi tohutut kohinat.

„Ja iggamees tänas Jummalat, et ta kahju tegemata neist mööda läks,“ kirjeldas Perno Postimees hiljem.

Pärnumaal loopis tuulepüks kive ja prahti

20. juulil 1883. aastal vuhises Häädemeestelt läbi võimas tuulispää, mis lõhkus maju ja tõstis kõrgele õhku kõiksugu prahti ja isegi kive.

Ühes majas, mille eest tuulispää läbi kihutas, kartsid inimesed, et hoone neile kaela kukub, see ragises ja paukus nii hirmsasti.
Kui uks lahti tehti, virutas tuul kohe kõiksugu prügi vastu silmi ja keegi ei söandanud üle läve õue astuda.

Kuna loodusnähtus liikus kiiresti edasi, said inimesed peagi välja joosta ja ühele kõrgemale kohale ronides näha, kuidas tuulispää maju lõhkudes edasi liigub, kirjutas Virulane.

Kambja kandis haaras tuul karjapoisi

11. juulil 1889. aastal oli Kanepi ja Kambja valdades tuulispaska näha, mis hulga metsa maha murdis ja kõiksugu kahju tegi.

„Ta võttis kaasa kaks heinakuhja ning Valgjärve rehe katuse, vahimaja ja tõmbas juurtega välja ühe üksikult seisva kase, viis selle üle mäe ja viskas kaerapõllule. Ka ühe kaerapoisi võttis keeris kaasa, kandis teda mitu sülda läbi õhu, aga viga talle ei teinud,“ kirjutas Neue Dörptsche Zeitung.

Ränk õnnetus Pärnu ranna supelonnidega

19. juulil 1927. aastal tabas Pärnut äkiline äikesetorm, mille teele jäid ka rannavette püsitatud supelonnid. 32st naiste supelonnist paiskas torm oma aluselt maha 24 — kuna veeseis oli madal, siis oli ka kukkumine kõrgem ning traagika seisnes selles, et inimesed ei jõudnud onnidest välja ja kukkusid nendega koos.

Viis naist sai raskelt vigastada, kaks kergemalt ja üks ränga peahaava saanud laps sai koguni surma.

Balti jaamas tõukas tuul liikuma 56 vagunit

31. juulil 1927. aastal liikusid üle Tallinna rasked piksevihmahood. Umbes kella nelja paiku tekkis Balti jaama rajoonis tugev tormikeerd, mis pani kauba- ja harujaama teel oleva tühjadest kaubavagunitest koosneva rongi Balti puuvillavabriku sihis liikuma.

Rongis oli 56 kaubavagunit ilma vedurita. Suure kiirusega tormas rong Balti puuvilla vabriku lähedal vastu kaitsepakku. 8 kaubavagunit lendasid rööbastelt maha ja langesid 2 sülla kõrguselt teetammilt puruks. Ka tee on rikutud.

Kohutavate tagajärgedega urrugaan Saaremaal ja Muhus

26. juulil 1936 aastal läks üle Ida-Saaremaa kohutav tormihoog ehk nn urrugaan, mille kulminatsioonipunktiks oli Muhu-Suurvald, kus torm saatis kümne minutiga korda pöörase kahju. Oli ka inimohver: tormi teele jäi vanem naine Juuli, kes oli vankriga teel kodutallu Linnuse külas. Nähes maruhoogu üles kerivat, püüdis ta küll esimesse tallu varjule saada, kuid ei jõudnud — enne paiskas torm üles kadaka koos kividega, mis tabas naist pähe. Surm olnud silmapilkne.

Samas lähedal murdis torm kahe veski tiivad ja paiskas õhku haokubusid.

Tormiga kaasnes tugev äike ja vihm. Pikne süütas mitu küüni ning tappis ühe vasika, vihmaga koos tuli rahet, mille terad olnud rusikasuurused. Laimjala kandis olnud raheterad poolekilosed ja sealsetest põldudest ei jäänud suurt midagi järele. Vihur laastas mujalgi põllud (kokku jäi suviviljast ilma 100 talu) ja rahe purustas majade aknaklaasid, kuna tormiteele jäänud elumajad said ränki kahjustusi. Tuule arvele läks ka Muhu-Suurvalla seltsimaja hävitamine ning lisaks kiskus maru kohaliku tarvitajate ühisuses aida katuselt maha kaks tonni kaalunud plekk-katuse.

Saaremaa Muuseum


Rahe lõi lehtpuud lehtedest paljaks, nii et metsad olid täiesti mustad, justkui oleks neist üle käinud tuli või gaasilaine. Ainuüksi Vanamõisa vallas murdis torm 5000 suurt mändi.

Kuna Saaremaa oli majanduslikult niigi kehval järjel, siis oli tekkinud kahjul piirkonnale suur mõju ning sotsiaalminister Oskar Kallas sõitis isiklikult kohale, et olukorrast ülevaade saada. Kahjude hindamiseks moodustati spetsiaalne komisjon, esialgsete kalkulatsioonide kohaselt ulatus see 70 000 — 80 000 kroonini.

Postimehe esikülg teatab suurest rajust Ida-Saaremaal.
Digar



Kasutatud materjal: Andres Tarand, Ain Kallis „Eesti tornaadod“