Seal, kus kurdlehine kibuvits kasvama on hakanud, kipub ta elupinda järjest juurde võtma, tõrjudes välja kohalikud liigid. Kibuvitsa seemneid levitavad linnud ning rannikul ka vesi. Seemned peavad vees vastu rohkem kui kuu. Kõrge vee ajal rannikul satuvad seemned vette ning neid liigutatakse mööda rannikut üha edasi.

Hiljutistele meediakajastustele on järgnenud mitmesugust vastukaja. Nagu ikka – negatiivne pool kipub olema valjuhäälsem, et miks peaks neid ilusaid taimi nüüd hävitama hakkama? Usutavasti ei keelata inimestel kurdlehist roosi kasvatada aedades ilutaimena, probleem on looduslikes maastikes, eriti rannikul, kus tõrjutakse kohalik rannataimestik ning lõpuks ei pääse inimenegi randa ilma kaitseriietuseta.

Kurdlehine kibuvits on nelja aastaga taas jõudu kogunud ning kasvuala laiendamas. Kohalikud taimed on välja tõrjutud.
Foto: RMK loodusblogi

Eestis kurdlehise kibuvitsa tõrjega tõsiselt tegeletud ei ole. Nõva maastikukaitsealal Liivasel rannal (Peraküla Liivane rand) tegi RMK 2015. aastal väikesel alal katse kurdlehise kibuvitsa tõrjumiseks. Mõned kogumid juuriti, mõned lõigati maha

Käisin 2019. aasta suvel vaatamas, et milline on seis neli aastat hiljem. Nähtust saab järeldada, et ühekordse mehhaanilise tööga kurdlehisest kibuvitsast jagu ei saa. Võrseid ja risoome tuleks eemaldada mitu aastat järjest, siis ehk saaks sellest taimest jagu.

Nõva MKA Liivasel rannal ei ole veel lausalist kurdlehise kibuvitsa levikut. Praegu leiab seal kuni kümmekond mõnemeetrise läbimõõduga "saarekest" iga kilomeetri pikkuse rannalõigu kohta.

Allikas: RMK loodusblogi