Rohkem inimesi seostasid töölt lahkumist halva kui positiivse kogemusena

Tõenäoliselt ei tule üllatusena, et töölt lahkumine ei ole iga inimese jaoks positiivne kogemus, kuid CV.ee uuringu tulemused näitavad, et olukord on hoopis nukram kui arvata osati. Uuringus osalejatel paluti oma eelmise töösuhte lõppemist hinnata: kas töösuhe lõppes nii, et tundsid end hoituna ja oli meeldiv lahkumine, või tunned, et ei tahaks seda enam eales läbi teha?

CV.ee turundusjuhi Maris Viirese sõnul olid selle küsimuse vastused tema jaoks ehmatavad: „Sisuliselt ainult 24% ütlesid, et see oli suurepärane kogemus,” sõnas ta. „19% on tundnud, et see oli enam-vähem okei kogemus ja 18% ütlesid, et see oli rahuldav kogemus.”

Üsna puuduliku või ebameeldiva kogemusena meenutas viimaselt töökohalt lahkumist 11,5% vastanutest ning väga ebameeldiv kogemus oli töölt lahkumine lausa 26,25% vastanute jaoks. Murettekitav on asjaolu, et rohkem oli neid inimesi, kes meenutasid töölt lahkumist pigem väga negatiivsena kui väga positiivsena.

Negatiivne kogemus töölt lahkumisega võib varjutada muidu positiivse töökogemuse

„Mis siis nende inimestega tehtud on?” küsis Viires morjendavat statistikat vaadates. Uuringus oli ka võimalus oma vastuseid täpsustada ning pikemalt oma negatiivseid kogemusi kirjeldada.

Unsplash

Üks töötaja vastas, et kui ta töölt lahkus, tehti ärasaatmise puhul talle küll üllatuspidu, kuid järgmisel päeval saatis ettevõte ptöölt lahkunule arve kogu peo tasumiseks. Teine vastanu kirjeldas, kuidas eelmise töökoha juures juhataja „igaks juhuks” töötaja palgast teatud summasid kinni pidas, kuna kahtlustas töötajaid varguses ja petmises.

Positiivsete kogemuste poolelt kirjeldas üks vastanu, kuidas tööandja teatas juba üle poole aasta ette, et töökoht vabaneb, andes sellega inimesele aega end töölt lahkumiseks ette valmistada. Ühe positiivse kogemusena oli kirjeldatud kollektiivset koondamist, kus oli vastanu sõnul tehtud kõik, et töötajad end hästi tunneksid. Näiteks kutsuti selleks kohale prestiižika personalifirma nõustaja ja töötukassa spetsialist.

Need on vaid mõned konkreetsed näited positiivsetest ja negatiivsetest kogemustest seoses töölt lahkumisega. „Me küsisime uuringus umbes 500 inimeselt ja enamik ka kommenteeris,” sõnas Viires. „Nad tahtsid oma lugusid jagada ja paljud tundsid ennast halvasti.”

Viirese sõnul oli peamine probleem ikkagi see, et töölt lahkudes tundis inimene end väärtusetuna. „Nad lihtsalt tundsid, et nad ei olegi olulised. Et pigem tahetakse neist kiiresti vabaneda, sest inimene on ju kulu, ja pigem mõeldi, kuidas juba uus inimene tööle võtta, aga mitte selle peale, kuidas see inimene nüüd järgmisesse kohta edasi liigub ja mida ta enda sees kannab,” rääkis ta.

Miks töötajad töökohast lahkuvad?

CV.ee uuris inimestelt ka seda, miks nad eelmiselt töökohalt lahkusid või mis neid praeguselt töökohalt lahkuma ajendaks. Oodatult on suurim ajend töökohalt lahkumiseks palk: 40,69% inimestest vastasid, et töökohalt lahkusid (või lahkuksid) nad, sest palganumber ei vasta ootustele või ei ole võimalik edukaid palgaläbirääkimisi pidada.

Unsplash

„See 40% näitab seda, et rahulolematus on inimeste sees olemas, et tahaks rohkem. Aga tahetakse rohkem, sest kuuldakse, et on võimalik rohkem saada,” rääkis Viires. Teisel ja kolmandal kohal järgnevad töölt lahkumise põhjustena ületöötamine (34,8%) ja nõrk juhtimiskultuur (31,4%). „Kui me küsisime juhtide käest seda sama küsimust, et mis te arvate, miks teie inimesed lahkuvad, siis vastati, et inimesed ei näe piisavalt palju arenguvõimalusi või et leiti teine töökoht, kus karjääriredelil saab pöörde teha,” ütles Viires.

See aga näitab tema sõnul, et töötajad ei ütle oma tööandjatele ausalt, mis neile töökoha juures ei meeldi. „Inimesed ei ütle välja, et mulle ei sobi sinu juhtimisstiil, mulle ei meeldi see, kuidas sa minuga räägid, need ebasõbralikud suhted siin töökeskkonnas või et ma lihtsalt ei jaksa või ei oska seda tööd teha,” rääkis Viires.