Pöördumises keskkonnaameti poole soovivad Mullutu külarahvas ja maaomanikud, et neil säiliks õigus kasutada ajaloolisi muldteid seal jalgratta ja muude sõidukitega liikumiseks ka pärast looduskaitseala moodustamist.

Muretsema paneb rahvast asjaolu, et kaitsekorra loojad käsitlevad teed teeseaduse alusel, mille kohaselt ei ole igapäevaselt kasutusel olnud metsatee enam tee ning seega ei tohi seda mööda kaitseala sihtkaitsevööndis enam sõidukiga liikuda. Praegu kasutatakse vanu teid kalal käimiseks ja paatide viimiseks Mullutu lahe ja Suurlahe äärde, millest lähim majapidamine jääb mitme kilomeetri kaugusele.

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles Saarte Häälele, et Mullutu-Loode looduskaitseala määrus tugineb teeseadusele, mis paraku ei kehti juba õige mitu aastat. Tee mõiste on tänapäeval defineeritud ehitusseadustikus.

Kui sõitmine looduskaitseala pinnaseteedel keelatakse, seab see kohalikud elanikud võrreldes kaitseala niidukoosluste majandajatega ebavõrdsesse olukorda, osutas Bert Holm. Ühtepidi lubatakse üle maaomaniku maade liikuda traktoriga PLK-d hooldama, aga maaomanikul oma ATV-ga mööda sedasama metsarada veekogu äärde sõita ei lubata. See on huvigruppide vahel ebavõrdse olukorra loomine ja põhjendamatu konflikti tekitamine, rääkis Holm.

Looduskaitse peab lähtuma piirangute põhjendatusest. “Kui sa sõidad ATV-ga metsas mööda rada, mis on sadu aastaid seal olnud, siis see ei kahjusta kuigivõrd kaitse eesmärki. Piirangutega ei ole mõistlik programmeerida konflikti.”

Mullutu maaomanikud on juba teada andnud, et võivad vastukaaluks teede kasutamise keelu eest keelata niidukoosluste majandajatel oma maade kasutamise. See omakorda seaks ohtu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate niidukoosluste soodsa seisundi säilimise sadadel hektaritel.

Saaremaa vallavalitsus saatis keskkonnaametile kirja ettepanekuga täiendada Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskirja erisusega, mis lubaks maastikusõidukitega sõitmist ka kalapüügil kasutatavate ujuvvahendite ja kalapüügivahendite transpordiks tingimusel, kui see on võimalik pinnast kahjustamata. Lisaks vajab Bert Holmi hinnangul muutmist Linnulahel veesõidukite kasutamise keeld, millega soovitakse soodustada seal naerukajakakoloonia taastumist ja vältida rändlindude häirimist.

Vald soovitab keskkonnaametil keelata paadi kasutamine vaid naerukajaka pesitsusajal ja lindude rände perioodil. Ülejäänud osal aastast võiks Linnulahel sisepõlemismootorita veesõidukiga liiklemist siiski lubada. Seda enam, et õngepüük ja harrastuspüük on Linnulahe sihtkaitsevööndis lubatud 15. juulist 31. märtsini.

Looduskaitseala määruse seletuskirjas väidetu kohta, justkui segaks vees kahlav harrastuskalastaja veelinde vähem kui näiteks ühe- või kahekohalises paadis liikuja, pole esitada ka ühtegi tõsiseltvõetavat uuringut.

“Üldiselt on inimene linnule segav faktor ühtemoodi nii spinninguga rinnuni vees vehkides, paadiga sõites kui ka kaldal seistes,” rääkis Bert Holm. “Paadisõidu keeld on sama hea kui lubada lanti loopida ainult parema käega ja vasakuga ei luba. Pole mõtet selliseid rumalaid keeldusid kehtestada.”