Iseenesest mõista õnnestus mõnel kooliteatril kõik paremini kui teistel, ent väga suuri kääre kunstilises tasemes tõdeda ei saa.

Kuigi mingite loenduste järgi jääb näiteringe ja juhendajaid järjest vähemaks ning seega ka teatriga tegelevaid noori, tundub kooliteatriga olevat sama seis nagu paberajalehtede ja paberraamatutega – tungigu digi peale nii nagu tahab, paber ei kao kusagile.

Lühidalt ja üldistades võib öelda, et nõnda nagu ikka, oli nüüdki kooliteatrit nii sisu kui vormi poolest seinast seina. Iseenesest mõista õnnestus mõnel kooliteatril kõik paremini kui teistel, ent väga suuri kääre kunstilises tasemes tõdeda ei saa.

Viimsi kooli kooliteater Eksperiment põimis lavastaja Külli Tähe juhendamisel oskuslikult Tšehhovi “Kajaka” ning noorte endi lood. Tulemuseks mõtlik lavakava unistustest.
Rait Avestik

Üldistades tuleb öelda ka seda, et nii nagu teater ikka on (või peaks vähemalt mõõdukalt olema) ühiskonnas toimuvaga suhtes või kontaktis, on seda ka tänapäeva kooliteater. Küll kunstile omaselt varjatult ja loosungeid röökimata, aga noorte hoiakud ja tahtmised joonistusid välja küll.

Anneli Aken, “100 aastat koolielu”, lavastaja Kai Tarmula. Läänemaa ühisgümnaasiumi teatriseltskonna muusikal oli massiivne mitmes mõttes. Lisaks sellele, et etendus kestis pea kaks tundi, oli juhendaja suutnud suure trupi elava muusika saatel panna nii rääkima, tantsima kui laulma. Kaht viimast eriti edukalt.
Rait Avestik

Või siis joonistusid juhendajate omad, sest juhendajad on kooliteatri olulisemad lülid. Pole ju kooliteatris kõige tähtsam tulemus ehk võit, nagu ma paraku olen aastate jooksul juhendajate puhul vastupidiselt täheldanud, vaid protsess. Sest just protsess peaks olema see, mille pärast koolis teatriga tegelda. Etendus ja festival on juba pidu.

Türi gümnaasiumi näitetrupp Concordia esitas Marleen Andersoni “Surmatantsu”. See sisult ja vormilt morbiidne ning julge tantsukeelega, noorte eksistentsiaalsetest probleemidest rääkiv lavastus näitab tegijate suurt tahet ja võimekust – koolinoortest lavastajad Marleen Anderson ja Marita-Karmen Tamme olid mõlemad ka peaosades. Eriti veenvalt koreograafilistes nüanssides, nagu näha ka fotolt.
Rait Avestik
Selles ei kahtle vist enam keegi, et tuppa kapseldumist ja distantsilt suhtlemist on vaja ohjeldada.

Paide festival näitas ka stabiilsust. Ikka ja jälle tõlgendatakse klassikat, ikka ja jälle imiteeritakse joomist (küllap on aja märk, et täiskasvanute netilehekülgede temaatika on noortest rääkivates lavastustes kanda kinnitamas), ikka ja jälle loetakse luulet, ollakse rõõmsalt vabad või kangestunult pateetilised. Andekad niikuinii.

Mart Kivastiku “Külmetava kunstniku portree” lavastas Eva Kalbus. Tallinna 32. keskkooli näitetrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne õigustas oma nime täielikult. Ühtlaselt tugeva lavastuse peamisteks mootoriteks olid näitlejatööd. Fotol on sõbrad-kunstnikud Konrad Mägi (Mattias Nurga), Aleksander Tassa (Reemus Tõniste) ning Nikolai Triik (Markus Reinboom) sportimas.
Rait Avestik

Aga vahet pole, mida ja kuidas tehakse; tähtis on, et tehakse. Sest teatriga tegelemist ehk siis päriselt koos tegemist on praegu noortele vaja rohkem kui kunagi varem. Selles ei kahtle vist enam keegi, et tuppa kapseldumist ja distantsilt suhtlemist on vaja ohjeldada.

Anneli Aken – “100 aastat koolielu”, lavastaja Kai Tarmula; Läänemaa ühisgümnaasium

Mart Kivastik – “Külmetava kunstniku portree” (I vaatus), lavastaja Eva Kalbus; Tallinna 32. kooli kooliteater KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne

“Kajakad” (ühislooming Anton Tšehhovi””Kajakas” ainetel), lavastaja Külli Täht; Viimsi kooli kooliteater Eksperiment

“Kuningas Lear” (William Shakespeare ja trupp), lavastaja Oliver Issak; Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi kooliteater Trupp 11

Külli Ehastu – “Mis teed?”, lavastaja Külli Ehastu; Tartu waldorfgümnaasiumi kooliteater

Don Nigro, Richard Bahh – “Loomade ja inimeste maailmas”, lavastaja Tatjana Kundozjorova; Kohtla-Järve Järve Vene gümnaasiumi teatriprojekt

Parim juhendaja – Kai Tarmula ja Mairi Grossfeldt Läänemaa ühisgümnaasiumist

Näitlejapreemiad

Oliver Valk – Trupp 11

Mattias Nurga – KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne

Kert Saaremets – Rakvere gümnaasiumi teatriansambel

Elisabeth Tiffany Lepik – Rakvere ümnaasiumi teatriansambel

Romet Sosaar – Pärnu Kunstide Maja

Christina Rees – Pärnu Kunstide Maja

Õnneli Pilliroog – Pärnu Kunstide Maja

Reemus Tõniste – KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne

Lennart Mathias Männik – KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne

Matis Prostang – Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliteater Krevera

Siim Poom – Rapla Riinimanda Teater

Sten Siirak – Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja

Einar Susi – Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja

Johanna Issak – Trupp 11

Mariette Põdra – Trupp 11

Eripreemiad

Komponeeritud kohavaimu auhind

lavastusele “Viis viimast”, lavastaja Rita Ilves, Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliteater Krevera

Liikumise auhind

lavastusele “Surmatants”, lavastajad Marleen Anderson ja Marita-Karmen Tamme, Türi gümnaasiumi kooliteater Concordia

Mitme külje auhind

Marleen Anderson, Türi gümnaasiumi kooliteater Concordia

Muusikalise kujunduse auhind

Jutta-Loviisa Juht, Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliteater Krevera
Päevakaja auhind
lavastusele “Võõrandumine”, lavastaja Kaire Kannistu, Karksi-Nuia kultuurikeskuse noorte näitering K17

Lavastuse terviku ja värvikuse auhind

lavastusele “Kroonu onu”, lavastaja Lianne Saage-Vahur, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja

Dramaturgia auhind

Külli Ehastu, Tartu waldorfgümnaasiumi kooliteater

Tandemi auhind

Maksim Spitšikov ja Lisa Shefer, Kohtla-Järve Järve Vene gümnaasiumi teatriprojekt

Episoodi auhind

Dmitri Loginov, Kohtla-Järve Järve Vene gümnaasiumi teatriprojekt
5.–7. aprillini toimus Paides gümnaasiumi kooliteatrite riigifestival “Kooliteater 2019”.
38. festival tõi kokku 14 kooliteatrit ja 15 lavastust.
Festivali lavastusi hindas ja analüüsis žürii: näitlejad Kaie Mihkelson ja Joosep Uus, kirjanik Jan Kaus ning kauaaegne kooliteatrijuhendaja Terje Varul.