Aga mul on veel üks kevadine lemmik – õitsev kopsurohi. Selleks ajaks, kui varasematel aastatel sai metsaistutustalguid peetud, õitsesidki juba valged ülased, kollane lepiklill ja värviline kopsurohi. Sinililled olidki aprilli lõpuks või mai alguseks ära õitsenud ning nende asemel kaunistasid loodust kopsurohu siniroosad õied.

Pildil olev harilik kopsurohi on teada-tuntud kui ravimtaim, millest võib valmistada külmetustõvede leevendamiseks teed. Kopsurohu õied on kui kameeleonid, kes muudavad värvi: nooremad on roosad, seejärel karmiinpunased ja vanemast peast lillakassinised. Just värviküllus kutsub looduses liikujat kevadist õitsejat imetlema ja meelitab putukaid õienektarit jooma.

Terve möödunud nädala jooksul toimusid looduses kiired muutused: lumi sulas, põllud tahenesid, mets muutus kevadiselt häälekamaks.

Päikesepaiste tõi välja nii kimalased kui kollased lapsuliblikad. Konnad on kraavide ja lompide poole teel, et heita sinna valju kevadkontserdi saatel kudu.