"Haridusasutuste (kool, lasteaed jm) kättesaadavust hindas suurepäraseks 29,3% vastajatest ning 41,3% pidas seda heaks," vahendas Kodukandi strateegia ekspert Ivika Nõgel.

Kasutuskogemuselt jagunesid siin vastajad pea pooleks: 52,1% oli teenust viimase aasta jooksul kasutanud ja 47,9% polnud seda teinud.

Nõgeli sõnul läks see hinnang hästi kokku ka Kodukandi teise hiljutise küsitlusega, mille kohaselt peavad maal elavad inimesed kodupaiga üheks suurimaks eeliseks head kasvukeskkonda lastele.

Teenuste küsitluse avatud vastused tõid välja ka murekohad. "Näiteks et laste koolitee ja koolipäev venib liiga pikaks. Arvati, et vaja oleks paindlikke lahendusi, et lapsed saaksid koolibussiga (või koolitaksoga) ka lasteaias ja huvikoolis/huviringides käia," tõi Nõgel välja.

"Leiti ka, et äärmiselt tore, et on veel olemas kogukonnas lasteaed, mis maast madalast kogukonnatunnet tekitab. Siis on vastajate meelest lootust, et lapsed soovivad ka tulevikus kodukoha heaks koos tegutseda."

Nõgeli sõnul kumas aga vastustest siiski läbi ebakindlust, kas valdades jätkub tarkust lapsesõbralikke maakoole säilitada.

Haridusasutustest veelgi enam oldi aga rahul raamatukogude teenuse kättesaadavusega.

"Raamatukoguteenuse kättesaadavust pidas suurepäraseks 40,4% vastajatest ja heaks 40,6% heaks, mis tähendab, et 90% vastajaist olid olukorraga väga rahul," vahendas Nõgel. Suurem osa vastajaist ehk 72,9% oli teenust viimase aasta jooksul kasutanud.

"Kiideti ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimalust ning öeldi, et raamatukogu pole enam ammu ainult raamatute laenutamise koht, sealt saab mitmesugust eluks vajalikku infot ja abi kohustuslike internetitoimingute sooritamisel. Leiti, et raamatukogud on maal veel suhteliselt korralikud tänu kohalikele tublidele inimestele," rääkis Nõgel.

Kodukandi algatusel saavad aga kõik kogukonnad endale tänavustel "Teeme ära!" talgutel muu hulgas ka õueraamatukogu ehitada. Juhised leiab siit.


Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul on 2019. aastal külaliikumise fookuses kogukondade ja omavalitsuste vahelise koostöö arendamine.

"Avalikud teenused maapiirkondades on kindlasti üheks oluliseks kohaks, kus kogukonnad saavad kaasa aidata, et teenuseid kättesaadavamaks ja paremaks muuta," sõnas Habakukk.

"Näiteid , kus külaseltsidele on antud üle raamatukogude töö korraldamine või kogukondades viiakse läbi haridusalast tegevust, on päris mitmeid. Lisaks formaalharidusele pööravad külakogukonnad aga järjest enam tähelepanu ka täiskasvanuhariduse populariseerimisele ning aina rohkem ollakse valmis tegema just hariduslikku koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega. "