Milline auto see X1 siis on? Valge näiteks. Väljast mitte nii väga suur, seest aga ruumikas küllalt, et mahutada mugavalt ka neid, kellele Looja andnud pikkust 180 ja rohkem sentimeetrit. Ning pakke mahub piisavalt palju nii pakiruumi kui ka mitmesse asjakohasesse panipaika.

Kena on see sõiduk muidugi, aga mitte ehk nii väljakutsuv ning jõuliste joontega, nagu võiks kaasaegselt disainikeelelt oodata. Pigem proovib X1 kindlahäälselt väita, et jah, minuga on sul turvaline ja mugav, kindel ja kodune, aga ma pole üleliia edev.

Kooskõlas välisilmega ei näidanud X1 end eputavalt edevana ka seest. Võibolla oleks esmatulija oodanud BMW-lt isegi tehnika vägevamat tulevärki – aga armatuurlaud hoidis konservatiivset joont. Mis ei tähenda, et autol puudunuks ükski seni välja mõeldud oluline juhiabiline.

Juhile on X1 mugav. Loomulikult saab istmeid mitmel moel sättida, aga neis on peidus ka see loomulik komfort, mille tunned ära vaid ise istudes. Ning 200 kilomeetrit sõitu järjest ei anna endast kontides kuidagi märki. Oma osa on siin kindlasti ka selles, et rool on tõhus ja juht selle kaudu teega hästi tunnetatud kontaktis.

Ainus, mis esialgu veidi ärevaks muutis: suunatulede kang eeldas harjumuspärase tõmbe või lükke asemel pigem pisikest puudutust. Kohanemine võttis veidi aega.

Rooli taga istudes on hea lasta paremal käel kahe istme vahelisele juhtpuldile langeda ning selle abil kogu parda-arvuti pakutavat sättida. Loomulikult tunduvad pilgu alt eemal olevad klahvid esialgu võõrad, aga harjumine tuleb pigem kergesti.

Tegelikult saab väga edukalt sõita ka nii, et silmade tähelepanu on teel, käsi ja kõrv aga sätivad vajalikke seadeid paika. Suuremate muusikahuviliste jaoks on meeldiv tõsiasi see, et ühendad oma mobiili autoga ja valid parema käe all olevate klahvide abil hõlpsasti ja järjepidevalt albumeid ja lugusid, mida kuulata eelistad. Kuulamine oli kõlarite mõttes muidugi väikese kontserdisaali tasemel.

Hea auto üks tunnuseid on ka see, kui ruttu ta sulle omaseks saab. Automaatkasti puhul on omasus enamasti omast käest võtta, piduripedaali puhul mitte alati. Tore on tõdeda, et X1 puhul tekkis juhi ja piduripedaali kooskõla peaaegu et esimesest vajutusest alates.

Parajalt võimsa sõiduriista puhul on kerge kohaneda ka gaasipedaaliga. Valida sai režiimide sport, comfort ja eco pro vahel. Hästi läks sõiduk edasi isegi ilma sporti valimata, edukalt ja ohutult sai maanteel mööda sõita ka comfot´iga. Tugevalt vajutades õnnestus nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni jõuda veidi rohkem kui üheksa sekundiga. Nelivedu andis meeldiva kindluse ka jäisevõitu maanteel.

Omamoodi hasardiga on seotud aga eco-režiim. Hea meelega vaatavad seda kajastavat näidikut pikemal sõidul ka need, kes oma südames eelistavad sporti.

Keskmine kütusekulu, kui mitte väga tarmukas olla, kujuneb nii 5,5 liitrit 100 km kohta, mis tegelikku jõudlust arvestades on vägagi tore tulemus.