„Leetrid on Eesti jaoks täiesti reaalne oht,“ sõnas terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko tervishoiusündmuste riskianalüüsi tutvustades.

Eestis nakatus 2018. aastal leetritesse kümme inimest, neist kaks Harjumaal ning kaheksa Saaremaal. Kolm leetrite vastu vaktsineerimata inimest said viiruse külge Tais ja Bangladeshis reisil olles. Haiguse levik suudeti Eestis peatada ainult tänu haigetega kontaktis olnud isikute vaktsineerimisele.

Tervisameti teatel oli üks nakatunu muuhulgas kontaktis ka lasteaialastega, kuid tänu kõrgele vaktsineeritute arvule haigus selles lastekollektiivis levida ei suutnud.

Leetriviirus on kuus korda nakkavam kui gripiviirus, lähikontakti korral nakatub sellega 98 inimest 100-st. Seda muidugi juhul, kui tegemist on vaktsineerimata inimestega.

Vaktsineeritus langeb, haigestumus tõuseb

„Tegelikkuses aitabki epideemia leviku vastu kõige paremini vaktsineerimine,“ ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ning rõhutas, et maailmas ja Eesti lähiriikideski on meil hetkel mittelevivad haigused täiesti olemas.

Näiteks registreeriti Ukrainas perioodil 2017 juuli algusest 2018 juuni lõpuni enam kui 23 000, Serbias ligi 5000 ja Prantsusmaal enam kui 2500 leetrijuhtu. Epideemiline on selle nakkushaiguse levik ka Itaalias ja Kreekas.

Leetrid on ohtlik haigus eelkõige seetõttu, et ühel leetrihaigel viiest arenevad välja tõsised tüsistused (nt kopsu-, kõrva- ja ajupõletik), mis võivad lõppeda surmaga.

See, et Eesti olukord nakkushaiguste osas on praegu hea, aga ei tähenda, et vaktsineerimise võiks lõpetada. Kaugel sellest – Euroopa kogemus näitab, et leetrite levik suureneb mõne aja pärast oluliselt just neis riikides, kus vaktsineerituse tase langeb.

Dontšenko tõdes, et nakkushaigused olid, on ja jäävad inimesega, need on meie elus normaalne nähtus. Kuid epideemia ehk puhang, mis kestab üle ühe kuu, mille tagajärjed inimeste elule ja tervisele on väga rasked (suur haigestunute arv, palju haigusjuhtusid, surmad) ja mille mõju on ulatuslik, on juba hädaolukord.

Ka teiste nakkushaiguste epideemiate tekke tõenäosus ja oht on Eestis täiesti reaalselt olemas. Viimase kahekümne aasta jooksul on maakeral pandeemia või epideemia mõõtmed omandanud näiteks gripp (2009. aastal pandeemia, nakatus 5-20% maailma elanikkonnast), koronaviirus- (2015), ebolaviirus- (2014) ja zikaviirusnakkus (2015). Irina Dontšenko sõnul põhjustavadki epideemiaid peamiselt viirushaigused, sest viirused levivad väga kiiresti

Eestis vaktsineeritakse lapsi riikliku immuniseerimiskava alusel 12 nakkushaiguse vastu, täiskasvanuid difteeria ja teetanuse vastu. WHO peab ühiskonna kaitseks vajalikuks laste vaktsineerimisega hõlmatuse taset 95%. Eestis on see näitaja üldiselt kõrge (sõltuvalt vaktsiinist 2017. aastal vahemikus 89-95%), kuigi on mõnede haiguste vastu vaktsineerimise osas viimastel aastatel langenud.