Läti rahvusringhäälingu esmaspäevases saates “Aizliegtais paņēmiens” sooviti välja uurida, kas poes müüdav mesi jõuab lõpptarbijateni looduslikul kujul. Naaberriigi ajakirjanikud saatsid 14 erineva Lätis müüdava mee näidist toiduohutuse uurimisinstituuti Bior.

Enamik testitud meedest olid pärit Läti mesinikelt, aga valimisse sattus ka kolm väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mett ning Rimi Rootsi emaettevõtte ICA I Love Eco brändi mesi, mis on pakendatud Taanis ning mille tooraine pärineb Bulgaariast ja Rumeeniast.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva mee puhul ei pea selle pakendaja avaldama, kust mesi pärineb. Saates räägitakse, et maailma meeturul on praegu põhitegijad hiinlased. Hiinas valmistatakse üle neljandiku kogu maailmas toiduks kasutatavast meest ning suur osa sellest eksporditakse Euroopa Liitu. EL suudab oma meenõudlust ise rahuldada vaid 60 protsendi ulatuses.

Sellega seoses on olnud ka mitmeid skandaale, kus EL-i tootjad on vahele jäänud Hiina mee kohaliku pähe müümisega. Ühtlasi on Hiina meetootjaid süüdistatud võltsimises, mis väljendub eri tüüpi meede kokkusegamises ning meele suhkrusiirupi lisamises. Läti mesinikke häirivat hetkel kõige rohkem Ukraina, kus suudetakse toota palju kvalitatiivset mett ning seda odavalt müüa.

Testis osalenud 14 mee kilohind kõikus seitsmest kahekümne euroni. Hind sõltus poe juurdehindlusest ning sellest, kas mesi on toodetud mahedalt või mitte. Ühtlasi olid kallimad monokultuursed ehk ainult ühelt taimeliigilt kogutud meed.

Uuritud näitajad
  • Niiskustase ei tohi ületada 20%;
  • Sahharoosisisaldus võib olla kuni viis grammi saja kohta;
  • Fruktoosi- ja glükoosisisaldus peab olema vähemalt 60 grammi saja kohta;
  • Bioloogilist aktiivsust näitav diastaasarv peab olema vähemalt 8;
  • Mee kuumutamisel tekkiva kantserogeense aine hüdroksümetüülfurfuraali ehk HMF sisaldus ei tohi ületada 40 milligrammi kilogrammi kohta.

Näitajad üldiselt normis

Meede puhul analüüsiti viit füüsikalis-keemilist näitajat, mille lubatud piirmäära võrreldi seadustes lubatuga. Enamik näitajaid jäid normi piiresse.

Niiskusesisaldus on oluline mee kvaliteedinäitaja. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada näiteks niiske ilmastik. Niiskustase kõikus testitud meede puhul 15,4% ja 18,4% vahel, jäädes allapoole maksimaalset lubatud taset.

Sahharoositase ei olnud ühegi mee puhul kõrgem 1 protsendist, mis tähendab, et kunstlikke magustajaid pole kasutatud. Ka fruktoosi- ja glükoosisisaldus jäi normi piiresse.

Diastaasi kogus mees iseloomustab mee fermentide aktiivsuse taset. Tegu on ainetega, mida mesilased ise meele lisavad. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim ning see väheneb mee seismisel ja kuumutamisel. Kui näitaja on madal, võib see tähendada, et mesilasi on suhkrusiirupiga kunstlikult toidetud või on mett termiliselt töödeldud. Schade’i skaala järgi ei tohi diastaasarv olla alla 8.

Kriitilisest piirist allpool ei olnud näitaja ühegi mee puhul. Parimatel testis osalenud eksemplaridel oli diastaasarv üle 30. Rimi mahetoodete sarja kuuluva mee näitaja oli 11,4. Selgitus on kas see, et mett on kuumutatud või see, et mesi on muu töötluse tagajärjel bulgaaria ja rumeenia mesinike juurest siia reisides osa oma bioloogilisest väärtusest kaotanud. Veel madalam, ent siiski lubatu piires oli diastaasarv Leedu ettevõtte Medaus pirklai poolt pakendatud EL või kolmandatest riikidest pärit meel – 8,6.

Kuumutatud mees palju HMF-i

Viies uuritud näitaja iseloomustab juba täpsemalt seda, kui palju on mett erineval moel termiliselt töödeldud. Mee kuumutamisel tekkiva hüdroksümetüülfurfuraali ehk HMF lubatud hulka piiratakse, kuna tegu on kantserogeense ainega. Mida kõrgem näitaja, seda halvem tulemus.

„HMF on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Kristalliseerunud mett kuumutatakse mee vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. HMF-i sisaldus kasvab ka mee hoidmisel, sõltudes mee pH tasemest ja säilitamise temperatuurist,“ on selgitanud veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa.

Kolmel meel, läti ettevõtte Vinnis (59,3 mg/kg) ja saksa ettevõtte Langnese (tase 41,5 mg/kg) Euroopa Liidust ning väljastpoolt EL-i hangitud mee segul ning ICA I Love Eco (tase 57,6 mg/kg) HMF-tase ületas lubatud piirmäära. Madalaimad tulemused olid kohalike tootjate meel (1,59 ja <1 mg/kg).

Troopilise kliimaga piirkondadest pärit mee puhul on lubatud HMF tase kuni 80. Vinnis ja Langnese mee puhul pole teada, millistest Euroopa Liidust väljaspool asuvatest riikidest mesi pärit on – võimalik, et ka troopilistest.

ICA I Love Eco puhul on aga teada, et mesi pärineb Bulgaariast ja Rumeeniast, kus pole tegu troopilise kliimaga.

Partii müügilt kõrvaldatud

Läti rahvusringhäälingu saade tõstab positiivselt esile kolme kohaliku mesiniku toodangu ning hindab negatiivselt Leedu ettevõtte Medaus Pirkliai mett ning ettevõtte Vinnis ja ICA I Love Eco mett, juhtides viimase puhul tähelepanu sellele, et toodet müüakse öko-märgisega, mille tõttu arvab tarbija, et selle puhul on välistatud kõik kunstlikud toimingud.

Läti veterinaar- ja toiduamet algatas kolme saates lubatud HMF-taset ületanud mee suhtes kontrolli.

Läti Rimi eemaldas vastava meepartii oma Läti kauplustest müügilt. Rimi palus tootjalt selgitusi ning viimane oli üllatunud, kuna seda parameetrit testitakse mee puhul pidevalt, ent normist kõrvalekaldeid pole avastatud. Ka tootja alustas lisauuringuid.

„Praegu ootame veterinaar- ja toiduameti tulemusi. Kui ka neis avastatakse normist kõrvalekalle, kõrvaldatakse toode müügilt kõigis Rimi kauplustes ka teistes Balti riikides,” ütles Läti Rimi esindaja Dace Preisa. Tulemusi võib oodata nädala jooksul.

"Tõepoolest, ühes konkreetses partiis on mee kvaliteedis kõrvalekaldeid tuvastatud ning see partii müügilt eemaldatud," selgitab Eesti Rimi avalike suhete juht Katrin Bats. "Tegemist on kvaliteedi kõrvalekaldega, tervisele ohtlik see ei ole."