Ülo Matheus: “Iga Aafrika savionni elanik teab oma nutitelefoni vaadates, et Euroopas on parem, ja kui ühel päeval pühib tuul mulla minema ja kitsed surevad nälga, asub ta teele.”

Sirp, 9. november 2018

Helen Eelrand: “”Ma sallin sind.” Kas see ikka kõlab sama lootustandvalt kui “ma hoolin sinust”?”

Eesti Päevaleht, 7. november 2018

Reet Kasik: “Mis saab Eestist, kui tema õpetajad, ajakirjanikud, arstid, juristid, poliitikud jt ametite pidajad on tulevikus ingliskeelse haridusega?”

Eesti Ekspress, 24. oktoober 2018

Maarja Kangro: “Kui sellistesse asjadesse nagu prestiiž, staatus ja tunnustus surmtõsiselt suhtuda, on me elu ohus.”

Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2018

Maarja Vaino: “Aina enam näib ülikoolide mõtteks olevat pakkuda platvormi isiklikuks rahvusvaheliseks karjääriks, millel puudub vastutus Eesti ühiskonna ees.”

Postimees, 21. september 2018

Carri Ginter: “Oleviku Eestis on midagi, mis ajab mind närvi. On raske eristada head ja halba, kui pole ühist arusaama alusväärtuste kohta.”

Eesti Päevaleht, 5. september 2018

Vilja Kiisler: “Kui teha inimesest riigimasina mutrike, alandatakse ta puhtalt paljunemisvõimeliseks olendiks – liigiks, mille ainus mõte on püsimine.”

Äripäev, 31. jaanuar 2018

Amar Annus: “Inimkonnale on antud võime õppida, kuid palju tugevamini on arenenud võime kõike eitada.”

Eesti Ekspress, 16. juuli 2018

Rainer Nõlvak: “Vaatan plasti teemale nii: elame teatud mõttes läbi massihävitus­relva katsetamist inimkonna peal. Mis toimub, on võrreldav kümnete tuumaplahvatustega.”

Eesti Ekspress, 22. august 2018

Indrek Treufeldt: “Arvamusliiderdaja käitub nagu vaimne kamikaze, kes sööstab demokraatia sügavikku, tundes mõnu mullidest, mis vee peale jõudes vahtu tekitavad.”

Eesti Päevaleht, 21. märts 2018

Hans H. Luik: “Eestlaste rahvuslik moraal tundubki olevat nagu talveunes loom, kes ärkab ainult siis, kui teda ärritatakse ja piire katsutakse.”

Eesti Ekspress, 21. veebruar 2018

Tõnis Vilu: “Endal võib kirjutades küll hea tunne olla – ja loomulikult peaks see olema üks peamistest põhjustest, miks üldse kirjutada –, aga teistel ei pruugi olla hea lugeda.”

Sirp, 10. august 2018

Eva-Maria Kangro: “Inimene on olemuselt ebaratsionaalsem, kui me endale tahame tunnistada. Parem vana ja kindel kui uus ja võõras.”

Eesti Päevaleht, 1. august 2018

Peeter Laurits: “Praegu elame me pudrutaolises massis, kus harjuskid ja parisnikud kujutavad endale ette, et nad on eliit. Vara rõõmustada.”

Sirp, 25. mai 2018

Paavst Franciscus: “Hea elu ja hästi elatud elu ei ole üks ja sama asi.”

Kõne 25. septembril Kadriorus presidendi roosiaias

Maria Mölder: “Paadunud linnainimestel on ehk festivale korraldades jäänud tähele­panuta, et elu maal toimib nende abitagi.”

Sirp, 6. juuli 2018

Olle Horm: “Minu peaaegu 20aastane kogemus lihatööstuses ütleb, et tarbija jutt ja käitumine lähevad vähe kokku.”

Eesti Päevaleht, 14. august 2018

Küllike Namm ja Kristjan Tuul: “Kuidas saab inimene uskuda õiguskorda, kui puudub selgus, mille alusel õigust mõistetakse.”

Eesti Päevaleht, 2. juuli 2018

Roy Strider: “Aga maailmas on kõige tähtsam olla hea inimene! See on elamise juures üleüldse kõige tähtsam asi.”

Müürileht, juuni/juuli 2018

Argo Aadli: “Seda, kuidas halbadest asjadest üle olla, saab arendada. Ma püüangi end kasvatada, et ebameeldivusi vältida.”

Eesti Ekspress, 13. juuni 2018

Kätlin Konstabel: “Olgu lapsi kui palju tahes, õnnetutena ei sirgu neist ka riigile tulusaid maksumaksjaid.”

Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2018

Janek Mäggi: “Ohtlikumad on ühiskonnale ikka need inimesed, kelle mõtteid me ei tea, mitte need, kelle mõtteid me teame.”

Eesti Ekspress, 9. mai 2018

Peeter Koppel: “Isekus ei tähenda tänapäeval enam tahet elada nii, nagu ise tahad. Isekus on katse panna teised elama nii, nagu sina tahad.”

Eesti Ekspress, 23. mai 2018