Umbes 70 kilomeetri pikkusel Lelle–Pärnu raudteetrassil asuvad reisirongipeatused on Koogiste, Eidapere, Viluvere, Tootsi, Tori, Pulli, Pärnu Kaubajaam ja Pärnu. Viimane reisirong sõitis nendest läbi läinud laupäeva õhtul Pärnu suunas.

Nüüd kirendab sotsiaalmeedia inimeste mälestustest ja kahjutundest ajendatud postitustest. Laupäeval korraldati viimase Tallinna–Pärnu rongi läbisõidu ajal trassijupile jäävates tei-vasjaamades riburada mälestusüritusi, süüdati küünlad, rongile löödi hingekella.

Kas saab Pärnuski pidama?

Eesti Geograafia Seltsi esimees Mihkel Kangur rääkis 8. detsembril Tori raudteejaamas, et kõik pole veel kadunud ning soovitas mitte anda häält poliitikute poolt, kes on rahvale häbitult näkku valetanud.

Foto: erakogu

Protestiti suhtumise vastu, et pole maainimesel häda midagi, niikuinii sõidab enamik inimesi autoga, ning need, kes ei sõida, enamjaolt siis koolilapsed ja pensionärid, saavad oma käigud tehtud ka bussidega. Heideti ette, et kui asjamehed Rail Balticule kooskõlastusi kogusid, kaasnes lubadus hoida vanu liine seni käigus, kui uued käima hakkavad. Nüüd on kooskõlastused käes ja nagu ikka paras aeg omaaegsed lubadused prügikasti heita.

Foto: erakogu

“Küllap siis, kui kiirrong seal millalgi sõitma hakkab, leitakse hulgaliselt põhjuseid, et sellele trassile enam neid väikesi teivasjaamu mitte rajada,” kahtlustasid raudteele hingekella lööjad. “Tuleb odavam, pole otstarbekas – mida iganes. Hea kui see rong Pärnuski peatuma saadakse.”

Pahameelt suurendas ka avastus, et kuigi liin lubati asendada bussidega, ei kehti see täielikult. Näiteks Lellest Pärnu poole jääb trassile Koogiste küla, mis asub Rapla maakonnas ja kuhu ei sõida nüüd enam regulaarselt ühtegi ühistranspordivahendit. Lisaks jäävad hätta Eidapere, Viluvere või Tootsi inimesed, kes said siiani hommikul rongiga paar peatusevahet sõita, et siis jalgrattal edasi kohaliku tööandja juurde sõita.

Foto: erakogu

Samuti jäävad edaspidi ära suvised rattaretked neile, kes Tori jaama kui Soomaa väravat kasutasid rahvuspargi aladele suundumiseks.

Vist saab lennukiga

Rongiliiklus kaob, nagu pritsitaks seda glüfosaatidega.

“Kuna Lelle–Pärnu liini keskele jääb juhuslikult ka minu lapsepõlvekodu, hakkasin huvi pärast uurima, mis kaudu asendusbussid liikuma hakkavad,” kirjutas sotsiaalmeedias Priit Rikker, kes otsis teavet Elroni kodulehelt. “Pika tuuseldamise peale leidsin kodulehelt pildi, kust jääb mulje, nagu hakkaks Lelle–Pärnu vahel lendama lennuk – ei ühtki vahepeatust, marsruuti ega ka kellaaegu vahepeatustes.”

Foto: erakogu

Visionäär Marek Strandberg näeb reisirongiliikluse ahtamaks tõmbamise taga bussifirmade kõrvu ja prognoosib, et lobistamise sihiks on võetud reisirongiliikluse kui iganenud nähtuse kogu Eestimaalt välja juurimine.

“Bussiettevõtjate lobby on tugev ja tõhus. Rongiliiklus kaob, nagu pritsitaks seda glüfosaatidega,” kirjeldas Strandberg 8. detsembril Facebookis.

Foto: erakogu

Poliitilistest erakondadest taunivad reisirongiliikluse lõpetamist eelkõige uued tulijad ja pisut ka opositsiooniparteid. Põhiliselt needsamad jõud, kes on ka kogu Rail Balticu praegusel kujul rajamise vastu.

Foto: erakogu