Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb ning seetõttu on üha suuremaks väljakutseks hoida inimesi tervena tööl ja ennetada töövõime vähenemise tõttu tööturult väljalangemist. Töökeskkonnal, kus veedame suure osa on päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule.

Seetõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev. Ohutu töökeskkonna loomine ning töökeskkonnas ohutult käitumine on paljuski tööandja ja töötaja kätes, kuid ka riigil on siin oma roll. Eelkõige peab riik kujundama töökeskkonnapoliitika, mis motiveeriks ja toetaks tööandjaid ja töötajaid tööohutusega tegelema.

Eestis on ligi 98% ettevõtetest mikro- ja väikeettevõtted, kus töötavad ligi pooled kõikidest töötajatest. Sageli jäävad töökeskkonna korraldusega hätta just väiksemad ettevõtted, olgu selle põhjuseks siis teadmiste ja oskuste puudumine, rahaline kulu või mõni muu põhjus. Takistuseks võivad saada ka ebaselged seaduse nõuded. Ligi viiendik Eesti tööandjatest on välja toonud, et keeruline regulatsioon on oluliseks takistuseks töökeskkonna küsimustega tegelemisel.

Sageli arvatakse, et ohutuse tagamine töökeskkonnas on keeruline ja tähendab kaustade viisi dokumentide koostamist. See ei pea aga alati nii olema. Palju saab ära teha töötajat kuulates ning temaga koostööd tehes. Riik saab aga nõustada töötajaid ja tööandjaid, näidates, et asjad ei ole tegelikult nii keerulised kui nad tunduvad. Seetõttu oleme võtnud ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kaasajastamise, et muuta seaduse nõuded selgemaks ja lihtsamini rakendatavaks ning tühistada mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded.

Mis muutub uuest aastast?

Kõigepealt on oluline rõhutada, et kui ettevõtetes on juba täna olemas toimiv töötervise ja tööohutuse korraldus, ohutusreeglid on paika pandud ning töökeskkonna riskid on hinnatud, siis uuest aastast ei ole vaja midagi muuta. Ekslikult on kõlama jäänud arvamus, et kogu töötervishoiu ja tööohutuse korraldus muutub. Nii see kindlasti ei ole. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste eesmärk on eelkõige kaasajastada seaduse nõudeid ja muuta need selgemaks ning vähendada ülemäärast halduskoormust ja ettevõtete aruandluskohustust. Sisulist kaasajastamist vajasid mitmed seaduse nõuded, mis on eelkõige seotud tervisekontrolli, töötajate juhendamise ja väljaõppe, esmaabi korraldamise ning tööõnnetuste uurimisega.

Järgnevalt lühidalt olulisematest muudatustest, millega tuleks uuel aastal arvestada.

Esiteks rõhutame seaduses veelgi selgemalt, et töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning arvesse tuleb võtta riskide hindamise tulemusi. Töötaja tuleb saata tervisekontrolli, kui riskide hindamise tulemused näitavad, et töökeskkonnas olev ohutegur võib mõjutada töötaja tervist. Nii täidab tervisekontroll paremini oma eesmärki – aitab ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toome selgelt välja töökeskkonna ohud, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama, näiteks müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö.

Muutub see, et esimene tervisekontroll tuleb teha nelja kuu jooksul alates tööle asumisest, mitte esimese kuu jooksul, andes nii tööandjale rohkem paindlikkust tervisekontrolli korraldamisel. Lisaks toome seaduses selgelt välja töökeskkonna ohud, mille esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm, öötöö). Tööandja peab hindama bioloogilistest ohuteguritest ja kantserogeensetest ainetest tulenevaid riske töötaja tervisele ning saatma töötaja eelnevasse tervisekontrolli, kui töötaja tervis võib olla ohutegurist mõjutatud. Kui töötaja puutub aga kokku plii või asbestiga või teeb öötööd, siis peab töötaja läbima eelneva tervisekontrolli sõltumata riskide hindamise tulemustest. Eelneva tervisekontrolli eesmärk on veenduda, et ka vähene kokkupuude nimetatud ohtudega töökeskkonnas on töötaja terviseseisundit arvestades ohutu. See nõue ei ole uus, kuid on seni sageli jäänud tähelepanuta.

Teiseks muutub töötajate juhendamine paindlikumaks. Edaspidi on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada, kuidas töötajate juhendamine ja väljaõpe läbi viia ja kes seda ettevõttes teeb, kusjuures tööandja peaks arvesse võtma töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Ka esmaabi korralduse nõuded muutuvad paindlikumaks. Tööandjal on edaspidi võimalik otsustada mitu esmaabiandjat määrata või millised esmaabivahendid peavad olemas töökeskkonnas kättesaadavad, lähtudes ettevõtte vajadustest, sealhulgas töötajate arvust, tegevuse iseloomust või õnnetusjuhtumite esinemise sagedusest.

Uuest aastast muutub lihtsamaks kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust. Sellisteks tööõnnetusteks on näiteks pindmised sisselõiked, kus piisab lihtsast esmaabist töökohal ja pärast mida töötaja saab töötamist jätkata. Ka selliseid õnnetusi peab tööandja uurima, kuid ta saab uurimise läbi viia lihtsamalt ning ei pea koostama tööinspektsioonile vormikohast raportit uurimistulemuste kohta. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Uue võimalusena lisandub töötajale ja tööandjale võimalus kokku leppida leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvis peavad töötaja ja tööandja kokku leppima, kusjuures leppetrahvi kokkulepe peab sisaldama konkreetseid töötaja ja tööandja tegevusi, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine. Selleks et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, ei tohi töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.

Suurenevad ka trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Edaspidi on tööinspektsioonil õigus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

Täna on seaduses ka mitmeid tööandja teavituskohustusi, mis on ebavajalikud ja liigset bürokraatiat tekitavad. Seetõttu kaotatakse ära tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest, samuti oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest.

Töötervishoiu ja –ohutuse ning esmaabiandjate koolitajatel tuleb aga hakata täitma täienduskoolituse läbiviimise nõudeid, mis on sätestatud täiskasvanute koolituse seaduses.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2019.

Foto: Lidya Nada, unsplash.com