Küsimusele vastab Eesti Ornitoloogiaühingu kommunikatsioonispetsialist ja "Tiirutaja" toimetaja Meelis Uustal.

Sellele vastamiseks oleks vaja analüüsida ka varasemate aastate andmeid, kuid see on juba suurem töö.

Ränne algab ikka siis, kui päev on teatud pikkuseni jõudnud ning rännet aitavad intensiivistada õhutemperatuur ja tuule suund. Päevad on tänavu lühenenud ikka samas rütmis, kuid ilmad on olnud nii soojad, et need ei ole linde eriti motiveerinud suureks rändesööstuks. Nii ongi tänavu ikka sügis läbi ränne käinud, kuid pigem on rännatud ühtlasemalt, väiksemate salkade ja parvedena ning massrände päevi on olnud võrdlemisi vähe.

Igal liigil on oma rändekell ja rändekompass ja neist sõltub, mis ajal, mis suunas ja kui kaugele rännatakse. Osad liigid lahkuvad meil augusti lõpuks, osad septembri või oktoobri lõpuks, aga alati on pisike hulk isendeid, kes mingil põhjusel viivitavad rändega ja neid on siis näha liigi kohta üllatavalt hilja.

Hanede talvitamist Eestis pole loota, kuid kui sügis tuleb pikk ja soe, siis võivad mõned parved tõesti veel novembri lõpuski paigal olla. Pikad soojad sügised meelitavad aga üha enam musträstaid, punarindasid ja käblikuid siia talvitama jääma, kuid ilmselt on talvitajate osakaal nende liikide siinsest haudeasurkonnast siiski väike.

Lugejad, jagage oma tähelepanekuid kommentaarides!