Eestlased on harjunud sööma juustuvõileiba. Viimase viie aasta jooksul on nad aga avastanud veel kümneid juustu tarbimisvarjundeid: magustoiduks, snäkina, uute põnevate maitsetena või eriilmeliste toitude koosseisus.

Foto: Lii Sammler

Eesti talumeiereid toodavad nii kõva juustu (Metsavenna talu, Andre Farm), gouda tüüpi juustu (Nopri talumeierei, Esko talu jt), hallitusjuustu (Luke farmimeierei), toorjuustu (Saidafarm), kitsejuustu (Andri-Peedo talu, Konju kitsefarm jt) kui lambajuustu (Männiku talu). Samuti mozarella, feta, salati-, toor- ning määrdejuuste.

Maalehe ajakirjanikud proovisid, millised n-ö mittetavalised juustud neile kõige enam maitsevad. Tulemuste nägemiseks kliki kaardil olevatel märkidel.

JUUSTUD | MIS ON MIS
  • Poolkõva juust – maheda maitsega, sobib võileivale, juustukandikule ja puuviljadega, riivitult toidule. Tuntumad on Hollandi Gouda ja Edam, Inglise Cheddar ning Šveitsi Emmental.
  • Kõva juust – laagerduvad 2–4 aastat. Nautimise juustud. Ka võib puru segada salatisse. Tuntumad on Itaalia parmesan ja pecorino. Mõlemad on teravamaitselised. Parmesani tehakse lehma-, pecorino’t lambapiimast.
  • Hallitusjuust – jagunevad sinihallitusjuustuks ja valgehallitusjuustuks. Terava maitse ja suure rasvasisaldusega, tehtud lehmapiimast, pehmed või kreemjad. Hallituse annavad hallitusbakterid. Tuntumad sinihallitusjuustud on rokfoor ja Gorgonzola, tuntum valgehallitusjuust Brie.
  • Toorjuust – ei laagerdata, on kohe valmis söömiseks. Tuntumad on mozzarella, Philadelphia ja Créme Bonjour.

Foto: Lii Sammler