Eesti osa toetusest on 1,34 miljonit eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul võib Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda tänavu 60-70 miljoni euroni.

Euroopa Komisjon tutvustab erakorralise toetuse eelnõud liikmesriikidele neljapäeval toimuvas komitees, kus toimub esmane arutelu. "Pärast seda on võimalik anda detailsemaid kommentaare eelnõu sisu, sealhulgas rahalise mahu kohta. Eelnõu on plaanis komitees heaks kiita jaanuaris," kommenteerib põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Kõigil toetust saavatel liikmesriikidel lubatakse maksta Euroopa Liidu vahenditest saadavale rahale lisaks 100% lisatoetust. Maaeluministeerium on varem öelnud, et otsustab riigipoolse abi osutamise siis, kui on Euroopa institutsioonidest saanud lõpliku kinnituse.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Läti valitsus maksis kahju kannatanud põllumeestele novembris lisaks välja 14,87 miljonit eurot riigipoolset toetust.

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides sel aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30% põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.

Lisaks tegid Balti riigid Euroopa Komisjonile seoses probleemidega talivilja külvamisel ettepaneku paindlikkuseks rohestamise kultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel. Ka selles osas otsib Euroopa Komisjon hetkel riikidele sobivat lahendust. Eelnõu kujul esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut esmakordselt jaanuaris toimuvas otsetoetuste komitees.