Uus valitsus soovib põllumeeste heaolu parandada ning tõsta põllumajandustoetusi. „Uus valitsus teeb tõepoolest seda, mida peaks tegema iga valitsus: kindlustama oma tootjatele teiste maadega võrdsed konkurentsitingimused,“ ütles Tamm. „Eesti oli ju ainuke riik euroliidus, kus üleminekutoetusi viimasel kolmel aastal ei makstud. Ja tootjatele on see tekitanud paraja paugu ning võlakoorma. Siis oldi sunnitud karja likvideerima, aga ma arvan, et nende toetustega on võimalik seda uuesti kuidagi järjele aidata. Üleminekutoetust makstakse 19,9 mln. Kriisiabi toetuste osas hakati samuti juba avaldusi vastu võtma ja 1. aprilliks peaks see olema välja makstud – kokku 16,2 mln eurot. Uus valitsus lisas ise pool miljonit, eelmine valitsus seda ei leidnud. Ja lisaks viidi sisse ka aretustoetus 2 mln euro ulatuses. Sellised summad kajastuvad koalitsioonilepingus ja need peaksid saama välja makstud ka järgnevatel aastatel.“

Enne ministriks saamist riigikogu opositsioonis töötanud Tamm oli üks põhilisi küsijaid, et kuidas eelmine valitsus põllumehed hooleta jättis. „70 mln ringis jäi põllumehel see auk sisse,“ märkis Tamm. „Üleminekutoetusi, mida meil oleks võimalik olnud maksta, meil ei makstud. Selle tulemusena pandi maal kinni hulk lüpsifarme ja inimesed jäid ilma tööta. Lisaks tuli seakatk kallale, nii et põllumees on saanud kõvasti räsida. Ma ei saagi aru, miks eelmine valitsus sellele tähelepanu ei pööranud. Alati on lihtsam toetada kui pärast taastada. Ega neid farme enam keegi ei taasta, need on läinud. Investeering on niivõrd kallis ja tasuvusaeg niivõrd pikk. Valitsus selleks ongi, et kriisi ajal appi tulla. Olgu siis põllumajanduses või mõnes teises valdkonnas. Teised riigid said sellest aru.“

Tamme sõnul püüab ta eelmise valitsuse tegematajätmisi likvideerides teha, mida üks maaeluminister peab tegema. „Minister peab võitlema oma põllumeeste eest ja nende huvisid kaitsma, nii Eestis kui ka Euroopas,“ tähendas Tamm. „See ongi mu töö. Põllumehed on osa majandusest. Aga see eksperiment, mida püüti majanduses läbi viia, kehtib ka põllumajanduses. Et kui sa ei ole Euroopa turul konkurentsivõimeline, siis sa kukud sealt välja. Meil kari vähenes 12-13 000 lüpsilehma võrra, karja viidi Lätti ja Leetu, kus saadi paremini aru, et põllumeest on vaja toetada. Kui sa ei ole turukonkurentsis, siis ei ole mitte midagi teha. Teine pool ongi ministril vaadata, et põllumehed saaksid oma toodangut kuhugi turustada. Valgevenes peaks kala hästi minema. Selle aasta algul on olnud üldse väga palju kohtumisi suursaadikutega. Hiina, Jaapani, Moldova jne.“

Tamme sõnul võiks Baruto, kellega ta kunagi juhuslikult piimapulbrist sattus rääkima, olla Jaapanis Eesti majandussaadik. „Miks mitte küsida abi inimeselt, kes on seal jaapanlaste jaoks olemas, see ongi majandusdiplomaatia,“ leidis minister. „Eelkõige loevad kontaktid. Arvan, et Barutol on Jaapanis väga palju kontakte. See on nimi, mida pole vaja jaapanlastele tutvustada. Tema võiks olla meie saadik Jaapanis, ka kaubandussaadik. Jaapani turule kaupa müüa on suur saavutus, sest seal on niivõrd karmid reeglid. Esimesele kogusele juustule on leping olemas, poole aasta peale 500 tonni. Teine leping tuleb ehk suurem ja annab ehk meile stabiilse turu.“

Tamme sõnul aitab põllumehi lähiajal üks väärt investeeringuvõimalus. „Eestis tuleb uus suur ühistuline piimatööstus, mis peaks andma tootjale kindluse, et ta suudab hinna osas kaasa rääkida, et kriisiaegadel ei jääks kaotajaks just põllumees. Elu on näidanud, et kriisi ajal ei olnud tööstused suured kaotajad, suurim kaotaja oli põllumees,“ selgitas minister. „Ülejäänud Euroopas on ühistud väga levinud. Saame suurema mahu kokku liita, et rohkem eksporti saata, ja see ongi eesmärk. Piimatooteid ekspordiks on meil oluliselt rohkem kui ise tarbime. Sellega võiksime maailmaturul läbi lüüa küll. Ja samas – edukaid riike, kus ühistuid ei rakendataks, pole peaaegu olemas. Eestis on tulnud see aeg, kui põllumehed on aru saanud, et seljad tuleb kokku panna. Üks on ühistu, kuid see on ka hea, et alates märtsist pannakse kokku põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda. See on positiivne märk.“

Kalatööstuseski ootab Eestit sel aastal ees suur areng. „Üks suur kalade ümbertöötlemise tehas tuleb Paldiskisse, selle hinnaks kujuneb 6 või 7 mln eurot, märkis minister. „Iga päev töödeldakse ümber 300-400 tonni kala ja toodetakse näiteks kalajahu ja kalaõli. Peen- või rämpskalale muidu enne rakendust ei olnud, aga Eesti edukad ärimehed on seda projekti vedamas ja aasta lõpuks peaks kombinaat valmis olema. Häid näiteid on praegu palju, maaelul peaks lootust ja usku nüüd küllaga olema, ja kui riik selle maksimaalselt ära kasutab, siis ma arvan, et maaelul on potentsiaali küll. Maa on meil tõeline rikkus, millest võib-olla esialgu ei saa aru. See on selline rikkus, mida teised võivad ainult kadestada. Maa nimel peetakse sõdasid. Kliima muutub meil samuti – küll mitte puhkamiseks, aga põllumajandusele soodsamaks.“

Tamm on ise väiksest saadik maaeluga sina peal ning ka hobust vähemalt 50 korda nii looreha kui vankri ette rakendanud.. „Ma olen sündimisest saadik maapoiss, kõik maaelu etapid läbi teinud.,“ selgitas ta. „Minu lapsepõlves käisid kõik lapsed suvel põllutööl. Kas kõplamas või istutamas või heina lakka tarimas. Ema töötas mul lüpsjana, olin väga palju laudas. Meil oli kuuelapseline pere ja aastas võisime kasvatada ühte lehma ja kahte siga, või midagi taolist. Marjapõõsad olid aias kõik üle loetud ja käidi kontrollimas. Kui käisin algkoolis, siis pinginaabri isa kasvatas mesilasi ja pinginaabril oli mett leiva peale määrida. Mul oli suhkrut leiva peale raputada. Nii et raske elu oli.“

Tamme isatalu on siiamaani maal. „Seal on kasvuhoone ja maasikapeenar ja sibulapeenar ja oma herned peavad kasvatatud saama, neil on hoopis teine maitse,“ rääkis minister. „Ja oma marjad aias ja oma õunad, mida praegugi veel söön. Mul on kodus eelmise aasta õunad kõik keldris olemas. Väga hästi säilinud, neid ma toon Tallinnasse kogu aeg kodust kaasa. See ongi maaelu võlu. Sa tead, et sinna pole pandud mürki, sinna pole pandud väetist. Aiasanitarid – linnud – hoiavad õunad nii puhtad, et minu õunadel pole ühtegi ussiauku. See on üllatav, et ilma mürgita saab õunasaagi nii kätte, et pole ühtki ussiauku ka. Talve aitan neil üle elada, suvel koristavad mu aeda. Hästi kõvad tegelased.“

Minister mõistab, kui palju tööd ja vaeva on mõnesse lihtsasse toiduainesse pandud. „Jah, ma ise ostan ainult Eesti tooteid,“ kostis ta. „Ma käin nendes poodides, kus ma tean, et Eesti tootjate toodang on müügil. Mina eelistan alati näiteks ka meie enda maasikaid. Ma olen öelnud, et kui Eesti inimene pisut jõukamaks saab, siis ta on nõus hinnavahet välistoodanguga rohkem kinni maksma. Maitse ja teadmine, et ta on meil kasvatatud, see ikka maksab.“

Loe intervjuud Pealinna portaalist!