Milvi Nõmmik alustas oma tantsujuhi teed Põlvamaal juba keskkoolis käies.

„Tahtsime klassiõhtuks rahvatantsu tantsida, aga meil polnud juhendajat. Mina olin põhikoolis tantsurühmas tantsinud ja küsisin klassikaaslastelt, kas nad lepivad nende tantsudega, mida mina oskan,“ meenutas juubilar oma tantsujuhi tee algust. Nad leppisid ja nii tekkiski segarahvatantsurühm.

Esimeste tantsude hulgas olid hästi tuttavad „Oige ja vasemba“ ning „Meremeeste valss“.

Noore matemaatikaõpetajana töötas Milvi Nõmmik Järvamaal Imaveres ning lõi otse loomulikult sealgi rahvatantsurühmad. Tänaseks on ta jõudnud väärikasse memmeikka ning on praegu üks tuntumaid memmede ehk siis vanaemade rühmadele tantsude loojaid.

„Juhendasin memmede tantsurühma ja nägin, et neile on vähe tantse kirjutatud. Nii tuligi neid ise tegema hakata,“ rääkis juubilar.

Nüüdseks on talt ilmunud ka kogumik „Memmede tantsud“, mis valmis poolteist aastat tagasi ja sisaldab kümmet sobivat tantsu. Kogumiku ilmumise järel on veelgi tantsulisa tulnud.

Imaveres loodud „Imavere valss“ ja kodupaika meenutav „Põlvamaa“ on paljude tantsijate lemmikud. Aga vahvad on ka näiteks „Koduküla nõmmed“, „Memmede labajalg“, „Aeg annab kõik“, „Memmed, lustime veel“ ja mitmed teised.

Tantsupäeval oli kõikidel osalevatel rühmadel ülesanne tantsida ainult Milvi Nõmmiku tantse, kusjuures juhendajal oli lubatud neid vastavalt oma mõtetele ja rühmale kohandada. Nii nägi memmede lustimise tants segarahvatantsurühma esituses väga vahva välja ning nii mõnigi memmede valss omandas naisrühma esituses hoopsi teise näo. Aga seda põnevam oli iga järgmist etteastet oodata.

Kohalikele rahvatantsijatele esines ka EMÜ rahvakunstiansambel „Tarbatu“, lisaks sai õppida töötubades ning tantsida folkloorseid tantse.