Põhjamaade viikingiaegne hõbedarohkus on andnud põhjust pikkadeks aruteludeks, varem on rohket varandust pandud viikingite sooritatud röövretkede arvele. Tänapäeval ollakse aga seisukohal, et enamik hõbedat jõudis siia rahvusvahelise kaubavahetuse käigus, kirjutab Mauri Kiudsoo vastilmunud raamatus “Viikingiaja aarded Eestist”. Viikingiaegsed kaubateed ühendasid Skandinaaviat Kiievi ning Konstantinoopoliga ning kulgesid mööda Eesti rannikut ja jõgesid. Kui mujal Põhjamaades XI sajandil mündiaarete moodustumine pidurdub ja XII sajandiks sootuks lakkab, siis Eestist teatakse just sellest perioodist kogukaid mündiaardeid. Enim leide on tulnud Harjumaalt, Virumaalt, Tartu­maalt ja Saaremaalt.