„Meil on väga hea meel, et inimesed keskkonnast hoolivad ning leiavad aega ka projekte oma häälega toetada,“ ütles KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink. Sel aastal oli hääletusel kõvasti rebimist ning võitjate puhul oli selgelt näha, et kohalikud kogukonnad ja võrgustikud osalesid aktiivselt hääletusel ja hoolitsesid oma projekti häälesaagi eest. Ka juhtus esmakordselt see, et ühes maakonnas sai kaks projekti võrdselt hääli ning seetõttu ongi Jõgevamaal kaks maakonnasipelgat.

Seda, et nominentide valikut teha ei olnud kerge KIKil ega omi lemmikuid valida hääletajatel, ilmestab hästi KIKi Facebooki lehel Merikese nimelise naisterahva kommentaar: „Tohutult on ikka toredaid asju ära tehtud! Ma ei jõudnudki lõpuni vaadata, pea väsis enne ära. Siiski on ääretult tore, et tehakse ja hoolitakse!“

KIKi Facebooki lehel toimunud hääletusele oli üles seatud projekte erinevatest valdkondadest. Alates laste loodusmatkadest kuni suurte vee- ja soojamajandusprojektideni.

Kõigi võitjatega võetakse ühendus ja lepitakse kokku, kuidas nad auhinna kätte saavad.

2015. aastal valmis 1443 KIKi kaudu rahastatud projekti. Kõige enam viidi ellu keskkonnateadlikkust tõstvaid projekte - 612, mida toetati 5 065 749 euroga. Suurimad toetussummad läksid veemajandusse, kus 235 projekti toetati kokku 62 290 624 euroga.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kuueteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 tuhandet keskkonnaprojekti.

Maakondlikud võitjad:

RAPLAMAA
Raikküla mõisapargi hooldustööd – hääli 167.
Projekti käigus telliti Eesti ühele suurejoonelisemale klassitsistliku mõisa-ansamblile, muinsuskaitse all olevale Raikküla mõisa pargile geoalus ja koostati pargi hoolduskava 10 aastaks. Projekti elluviija: MTÜ Raikküla Mõis.

JÄRVAMAA
Türi Kesklinna lasteaialapsed õppisid jäätmeid sorteerima – hääli 215.
Türi Kesklinna lasteaia lapsed ja selle personal õppis sorteerima jäätmeid ja said teadmisi jäätmekäitlusest. Oma teadmisi kinnitasid nad mitmetes rollimängudes, samuti leiti võimalusi asjade taaskasutuseks. Projekti elluviija: Kesklinna Lasteaed

VÕRUMAA
Rõuge Suurjärv sai juurde hauge ja püügiplatvormi – 152.
Võrumaal asuva Rõuge Suurjärve randa ehitati juunis uus püügiplatvorm ning samal suvel said Eesti sügavaimas järves endale uue kodu 180 järelkasvatatud haugi. Püügiplatvormi rajamisega soovis Rõuge vald suunata nii kohalikke kalastajaid kui ka kalastusturiste Haanja loodus- pargis asuvale Rõuge Suurjärvele, et vähendada tallamiskoormust piirkonna järveäärsetel märgadel looduskooslustel. Lepiskalade arvu piiramiseks ja röövkalade arvukuse tõstmiseks ehk bioloogilise tasakaalu ja kalavarude taastamise eesmärgil asustati Rõuge Suurjärve 180 Haaslava kalamajandis ettekasvatatud haugi. Projekti elluviija: Rõuge Vallavalitsus.

TARTUMAA
TÜ Loodusmuuseumi püsinäitus viidi tipptasemele – hääli 151.
Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi külastajaid tervitab alates 2016. jaanuarist (Võtame selle siit ära, võib olla eksitav, et 2015. aasta projektid ja 2016 avame) uus kaasaegne püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“. Kolm ja pool aastat kestnud tööde tulemusel sündinud näitus põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia. Muuseumi kahel korrusel on võimalik tutvuda ligi 7850 eksponaadiga. Püsinäituse uuendamise ja kahe õppeklassi renoveerimisega loodi tänapäevased võimalused, et pakkuda mitmekülgset aktiivõpet. Seda toetavad ka loodud IT-lahendused. Lisaks on tehtud spetsiaalselt lastele loodud lahendusi, ning esmakordselt on rajatud juurdepääs liikumispuudega inimestele. Projekti elluviija: Tartu Ülikooli loodusmuuseum.

HIIUMAA
Nuutri jõe seisundi parandamise tööprojekt – hääli 108.
Projekti käigus koostati Nuutri jõe seisundit paremaks muutvate tööde loetelu ja nende tööde kirjeldused. Nuutri jõe seisundit on vaja parandada, et kalad saaksid vabalt liikuda kudemiskohtadele ja merre. Projekti elluviija: Hiiu Vallavalitsus.

VILJANDIMAA
Saarepeedi mesilased ja sipelgad käisid õppereisidel – 110.
Saarepeedi lasteaia Sipelga ja Mesilaste rühmade lapsed käisid õppereisil Elistvere loomapargis, kus tutvusid Eestimaal elavate loomadega. Lapsed osalesid giidi juhtimisel õppeprogrammis. Samuti toimus õppereis Jääaja Keskusesse, kus osaleti kahes õppeprogrammis. Projekti elluviija: Saarepeedi Kool.

LÄÄNEMAA
Kvaliteedimärgise "European Charter for Sustainable Tourism" taotlemine Matsalu rahvuspargile – hääli 94.
Matsalu rahvuspargile taotleti EUROPARC Föderatsiooni kvaliteedimärk "European Charter for Sustainable Tourism" (Euroopa Säästva Turismi Harta). EUROPARC on välja töötanud säästva loodusturismi printsiibid, mille eesmärgiks on kvaliteetne turismitoode kaitsealadel ja selle lähipiirkonnas. Eriti rõhutakse sihtrühmade koostööle, millega on võimalik saavutada piirkonna sotsiaal-majanduslik areng. Projekti elluviija: MTÜ Terra Maritima.

IDA-VIRUMAA
Narva suurim veeprojekt jõudis lõpule – hääli 75
Sügisel avatud Narva uue veetöötlusjaamaga jõudis lõpule 12-aasta pikkune linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamise töö ja vaev, tänu millele saavad narvalased nüüdsest tarbida täiesti uue kvaliteediga joogivett. AS Narva Vesi uus veetöötlusjaam parandas toorvee puhastamise ja sellest tulenevalt ka Narva linna elanike joogivee kvaliteeti oluliselt – kõik veenäidud paranesid vähemalt kahekordselt. Uus veetöötlusjaam on võimeline andma ööpäevas 20 500 m3 puhast joogivett. Samuti rekonstrueeriti kokku ca 45 km vananenud ja kriitilises olukorras veetorustukke, samuti 34 km kanalisatsioonitorustikke. Lisaks parandati ligi 11 km sadeveekanalisatsiooni ja tehti korda Mustajõe veehaare. Projekti elluviija: AS Narva Vesi

JÕGEVAMAA
Kiigemetsa Kooli juures avati looduseõpperada – hääli 47.
Kiigemetsa kooli juures avati loodusõpperada, mis annab koolile senisest paremad õuesõppevõimalused. Rada on kasutamiseks avatud ka teiste koolide õpilastele ja lasteaialastele. Loodusõpperada “Tule uudista, uuri ja vaatle” koosneb kaheksast õppepunktist, mis on pühendatud ilmakaartele, aastaaegade vaheldumise rütmile, ilmale, puudele, metsataimedele ja aialilledele, metsloomadele, lindudele ja jäätmetele. Kõigis punktides on üleval vastavateemaline stend, ilmapunktis on lisaks sellele ka mõõteriistu sisaldav nn ilmamajake ja jäätmepunktis komposteerimiskast. Projekti elluviija: Kiigemetsa Kool.
Luua Metsanduskool uuendas metsanduslikku õpperada – hääli 47.
Luua Metsanduskool uuendas Vooremaa maastikukaitsealal asuva kooli õpperaja ning ehitas selle välja komplekseks, kaasaegse mobiilirakendusega kaetud aktiivõppekeskkonnaks kõigile loodushuvilistele. Projekti elluviija: Luua Metsanduskool

LÄÄNE-VIRUMAA
Arkna mõisa loodus- ja muinsuskaitsealuse pargi hooldustööd – hääli 48.
Arkna mõisa kaitsealuse pargi looduskaitseliste väärtuste esiletoomine ja säilimine, tervendava pargi põhimõtete loomine ja selle avamine külastajatele. Projekti elluviija: MTÜ Arkna Terviseküla.

PÄRNUMAA
Rannaniidu hooldamiseks vajaliku hooldustehnika ja loomade soetamine – hääli 78.
Luitemaa looduskaitseala piiranguvööndisse, Natura 2000 loodus- ja linnualale jääva raskesti hooldatava poolloodusliku koosluse taastamine ja hooldamine. Rannaniiduliikide elutingimuste parandamine. Pärandkoosluse säilitamine tulevastele põlvedele. Traditsioonilise maakasutuse taastamine antud piirkonnas. Projekti elluviija: MTÜ Rannametsa Rannaniit

PÕLVAMAA
Kümnes Põlva ökofestival väärtustas rohelist eluviisi – hääli 32.
Kolme päeva jooksul sai oma ala asjatundjate käe all sai õppida ökovärvide valmistamist, looduslikest vahenditest pesu- ja värvainete valmistamist, linnuvaatluse põhitõdesid ning võrrelda erinevate valgustite säästlikkust ja kasutusvõimalusi. Loodusesõbrad said tutvust teha taevaskodadega ning sipelgariigi ja nahkhiirte elustiiliga; julgemad panid endid aga proovile ööpäeva kestval ellujäämiskursusel. Lõkkeloengul „Kool, kodu ja keskkonnaharidus“ jagasid kogemusi erinevate hariduskogukondade eestvõtjad ning vestlusringis oli võimalus kaasa rääkida kõigil osalejatel. Ökofestivali perepäeval oli kohal 170 erinevat asutust ja organisatsiooni, kes tutvustasid oma tegevusi. Projekti elluviija: SA Põlvamaa Arenduskeskus.

SAAREMAA
Saare maakonna õpilaste keskkonnahariduslikud programmid – hääli 66.
Kõik Saare maakonna 1.-9. klassi õpilased said võimaluse osaleda õppeaasta jooksul vähemalt ühes keskkonnahariduslikus õppeprogrammis välitingimustes või looduskeskuses. Projekti elluviija: MTÜ SÜGress.

VALGAMAA
Valgamaa keskkonna-aabits tutvustab Valgamaa keskkonnaprojekte – 31.
Valgamaa keskkonna-aabits on üles ehitatud tähestikulisel põhimõttel. Iga tähe all tutvustatakse mõnda Valgamaa jaoks olulist keskkonnaobjekti. Aabitsas on info kõigi maakonna 13-s omavalitsuses asuvate objektide kohta. Raamatus kajastatakse koolides läbi viidud loovkonkursi tulemusi: õpilaste koostatud tekste, joonistusi ja fotosid. Projekti käigus korraldati koolilastele loovkonkurss, kuhu esitati maakonna objektide kohta jutukesi, illustratsioone ning fotosid. Laste loomingul põhinev aabits sisaldab üle 80 lapse tööd. Projekti elluviija: Valgamaa Omavalitsuste Liit.

HARJUMAA
Eesti Loodusmuuseumi kogud said digitaliseeritud ja avalikkusele kättesaadavaks – hääli 53.
Eesti Loodusmuuseum lihtsustas juurdepääsu oma kogudele digiteerides oma museaalid, sh foto- ja slaidikogud ning tegi need loodusteaduste andmebaasis PlutoF kättesaadavaks. Lisaks valmis mobiilne rakendus "Minu loodusheli", mis võimaldab nutitelefoniga lindistada ja talletada loodushääli ning jagada neid teistega. PlutoF arendati lihtsasti kasutatavaks ning koolitati haridustöötajaid selle ja mobiilirakenduse kasutamiseks. Projekti elluviija: Eesti Loodusmuuseum, partneriks Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.