Kasvatades biomassi tervendame ühtlasi kliimat ning vete ja pinnase ökosüsteeme, mis omakorda võimaldab parendada toidu tootmist. Seega on võtmekohaks leida ja rakendada võimalusi aktiivsemaks maaharimiseks ilma, et võetaks kasutusele täiendavaid maa-alasid või kurnataks ülemäära kasutuses olevat pinnast.

Kuidas seda saavutada? Täna keskkonnanutikale põllumajandusele keskenduval konverentsil Agroforum Mare Balticum üles astunud Copa-Cogeca keskkonna töögrupi esimehe Liisa Pietola sõnul on lahenduseks näiteks senisest tõhusam üleliigse vee ärajuhtimine põllumaalt, pinnase toitaineterikkuse säilitamine, kasvatatava vilja vahetamine ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. See aitab siduda rohkem süsinikdioksiidi ja suurendada saagikust. Tema sõnul on andmeid, et viljakas pinnas eraldab vähem lämmastikoksiidi kui väheviljakas. Eraldi eesmärgiks peaks tema sõnul olema ka süsinik-neutraalne tootmine läbi ülejääkide taaskasutamise.

Kliimamuutused määravad meie tuleviku ning põllumajandusel on siin tähtis roll. Jätkusuutlikusest ja intensiivsemast maaharimisest võidavad kokkuvõttes nii loodus kui põllumehed.

Konverentsil Agroforum Mare Balticum osalevad 18 riigi delegatsioonid (sh Läti, Leedu, Valgevene ja Moldova asepõllumajandusministrid) ja Euroopa Komisjoni, ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Läänemeremaade nõukogu esindajad.

Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool, Maaeluministeerium, Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda, Läänemeremaade nõukogu ja Idapartnerluskeskus koostöös Peterburi Põllumajandusülikooliga. Agroforum Mare Balticum toimub juba neljandat korda.