Mida väiksem ja energiarikkam mikromaailma osake, seda suuremaid protsesse universumis ta määrab. See tuleb sellest, et kui maailm kunagi tekkis, määrasid alguses kõige väiksema osa omadused ära kõige suurema, kõige varem tekkinud struktuuri ehituse. Nii on aatomituumades toimuvad protsessid määranud ära tähtede ehituse ja energiaallikad.

Kvantmaailmas ei juhtu midagi, ilma et miski ei põrku kokku millegi muuga. Miski ei eksisteeri sõltumatult oma suhetest. Me loome pidevalt maailma – kutsume esile selle paljusid võimalusi –, osaledes selle paljudes vastasmõjudes. See on protsessi, ühendamisprotsessi maailm, kus “asjad” saavad ainult tänu suhetele ajutiselt eksisteerida.