Mare Ainsaar, rahvastikuteadlane

Kõik traditsioonilised rahvastiku mudelid ja prognoosid, mis võtavad arvesse vaid sündi, surma ja tavapärast rännet, ei ennusta Eestile sellist võimalust.

Järelikult tuleb mõelda mittetavapärasemalt. Millised stsenaariumid oleksid võimalikud?

Erakordselt suur sisseränne võiks pikemas perspektiivis tuua kaks miljonit. Suur sisseränne on Eestimaa jaoks siiski ka suur väljakutse. Eesti demograafilises ajaloos on episoode, kus suhteliselt suur immigrantrahvastik on sulandunud ning tänapäeval meenutavad neid rahvakilde vaid kohanimed. See juhtus siiski sajandeid tagasi, kui kommunikatsioon enda päritolumaaga oli raskem ja uustulnukatel tuli omaks võtta sihtkoha kultuur.

Eesti kui klubi. Võimalik on leida kaks miljonit Eesti sõpra, kes enda virtuaalse toetusega maailma eri punktides moodustaks nn hargmaise Eesti ning vajadusel tegeleks nende funktsioonidega, mida tavaliselt üks rahvas teeb – kaitseb ja arendab ennast. Elukoha mõiste ja funktsioonid on tänapäeva maailmas niikuinii muutumas. Nii mõnigi eestimaalane töötab välisfirma jaoks ja ajab mõne teise riigi asja. Miks ei võiks olla vastupidi?

Liituda Soomega? See on tegelikult üks vana idee, mis ei realiseerunud. See liit ei pea ilmtingimata kaotama Eestit, vaid tulemus oleks nagu liitriigi moodi. Eks neid partnerlusi ja koalitsioone võib ka teisi olla, kuid Soome on siiski eestlastele kõige loomulikum valik.

Tiit Niilo, Nopri talu peremees

Juba see on väga tervitatav, et ühiskonnas selle üle arutletakse. Tulebki püstitada kõrged eesmärgid. Inimesi tuleks häälestada nii, et kõik saaksid püstitatud eesmärgist aru, see peaks kõiki puudutama. Ja kui on selge, et kaks miljonit eestlast on Eesti riigi eesmärk, mille poole liikuda, küll siis koostatakse ka vastavad riiklikud tegevuskavad.

Praegu on Eesti riigis suurte perede hakkamasaamise võime väga tagasihoidlik. Toimivatest meetmetest ei piisa, et noored inimesed julgeksid suurt peret luua, siduda oma tulevik eluga maal. Järelikult peaksid poliitikud pingutama selle nimel, et maal oleks hea elada.

Rahvaarvu kasvatamine sisserände arvelt on kogu programmi kümnenda järgu küsimus.

Heidi Hanso, Tõnu talu perenaine

Tegelikult ei peaks me nii väga kvantiteedile mõtlema, kvaliteet on tähtsam. Riik peaks juba olemasolevate inimeste mentaliteeti kujundama, et tekiks uhkustunne: eestlane olla on tõesti vahva!

Kui suudame kodumaale tagasi tuua need eestlased, kes on siit aastate jooksul lahkunud, täieneksid meie read arvestatavalt. Oma maailmapilti ei tohiks ahtaks lasta, vaid tulevikku tulekski vaadata suurelt: pole vaja tõrjuda väljastpoolt tulijaid, kui nad tahavad Eestis elada ja töötada. Sellest me kindlasti võidame.