Alates 1. jaanuarist 2016 rakendus Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus). Seni hobuslaste identifitseerimist reguleerinud komisjoni nr 504/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Hobuslaste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi aluseks on looma üksainus kordumatu ja eluaegne identifitseerimisdokument – hobuslase pass. Pass väljastatakse 6 kuu jooksul alates hobuslase sünnist või enne sünniaasta 31. detsembrit või kui toimub import ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu liikmesriiki. Passi väljastamise kohta tehakse kanne keskandmebaasi looma unikaalse elunumbri (UELN) juurde, mis jääb muutumatuks kogu looma eluaja. Uue nõudena peavad alates 1. jaanuarist 2016 väljastatavad passid hakkama sisaldama seerianumbrit ning passi jagude järjekord on muutunud.

Identifitseerimisdokument seotakse hobuslasega elektroonilise transpondri ehk mikrokiibi kaudu (transponder on ainult lugemiseks ettenähtud passiivne raadiosagedusel töötav identifitseerimisvahend). Sündinud varssade elektroonilise märgistamise nõue kehtib kõigis liikmesriikides 1. juulist 2009; varem sündinud hobuseid ei pea transpondriga märgistama.

Identifitseerimise ja registreerimise süsteemi põhielemendid on järgmised:

  • üksainus eluaegne identifitseerimisdokument – hobuslase pass;
  • elektrooniline transponder – märgistamise meetod, mis tagab ühese seose looma ja identifitseerimisdokumendi vahel;
  • andmebaas – looma unikaalse elunumbri (UELN) alla registreeritakse kõik selle loomaga seotud identifitseerimisandmed;
  • tapaloomadeks ettenähtud hobuslastel peab olema tapamajja viimisel kaasas pass kui oluline informatsiooniallikas toiduahela alaste andmete kohta (kaasa arvatud veterinaarravimite kasutamise alane info. Ravimite info kannab passi veterinaararst);
  • liikmesriikide kesksed rahvuslikud andmebaasid või keskandmebaasiga samasse võrku liidetud olemasolevad andmebaasid peavad olema kõigile kättesaadavad komisjoni veebilehe kaudu.

1. juuliks 2016 peavad kõik liikmesriigid sisse seadma hobuslaste keskandmebaasi. Tagada tuleb, et teiste liikmesriikide pädevad asutused saavad tasuta juurdepääsu keskandmebaasis olevale miinimumteabele, et nad saaksid vajadusel kontrollida hobuslase transpondri koodi, unikaalset elunumbrit või passi numbrit.

Hobuslaste identifitseerimine ja register Eestis

Eestis on hobuslaste identifitseerimine, passide väljastamine ja andmete registreerimine korraldatud hobuslastega tegelevate tegevusluba omavate aretusühingute poolt. Nendeks on Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts, Eesti Traaviliit, Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsioon, Vana-Tori Hobuse Ühing ja Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts.

PRIA korraldab Eesti keskandmebaasi infosüsteemi haldamist, arendamist ja andmete säilitamist. Järelevalvet hobuslaste identifitseerimise ja registreerimise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet. Hobuslaste transpondreid tellivad ja paigaldavad veterinaararstid.

PRIA hallatav põllumajandusloomade registri keskandmebaas annab teavet hobuslaste identifitseerimisandmete kohta ning võimaldab seega paremini valmistuda loomataudide tõrjeks ja täita loomatervishoiualaseid nõudeid. Ühtset andmebaasi kasutatakse ka hobusepidajatele makstavate põllumajandustoetuste administreerimisel.

Loomapidajal tuleb PRIA põllumajandusloomade registris registreerida loomapidamishoone või -ala, kus hobuslasi peetakse.