Lugesin Margit Kilumetsa raamatut, kus sissejuhatusena oli ära toodud Heigo Mirka tekst laulule “Kuulsuse ahelad”, mida nooruke Jaak Joala omal ajal laulis. Lugesin neid ridu ikka uuesti ja uuesti ega suutnud vabaneda painest: kui täpselt see kõik just Jaska enda saatust ette kuulutas.