Pärast selle etenduse vaatamist – teatri arvepidajate sõnul oli Tallinna külalisetendus kahekümne teine – tabasin ennast mõttelt, et kohe peaks korraldama teatrifestivali, mille ühel nädalal mängitaks ühel laval kõiki neid näidendeid, mis meie ajalugu (kust me tuleme, kes me oleme) mõista püüavad.

See ei ole ju niisama juhtunud, et just 2014–2015 hooajal mängiti ja mängitakse Eesti teatrites nii palju meie oma autorite kirjutatud lugusid eestlaseks olemise talumatust kergusest.