Liia Sooäär on pidanud maatõugu lehmi oma kodutalus juba 25 aastat. Esimesed kaks maakarja mullikat ostis ta 1990. aastal Pärivere sovhoosist ja sestpeale on maakari võitnud ta südame. Perenaine peab oma missiooniks Eesti põlise maakarja eest hoolitsemist selle tõu säilitamise nimel.

Loomi peetakse Saare Maakarja OÜ-s mahetingimustes, järjekindel tõuaretus, õige söödaratsioon ja perenaise hool oma karja üle on tõstnud maatõugu lehmade piimaandi, nii lüpsavad selle karja 21 lehma keskmiselt kuni 6000 kg aastas lehma kohta. OÜ Saare Maakarja hoolealused on mitmel korral võitnud Saarte Vissi tiitli.

„Mul on alaliselt 21 maatõugu lehma, suurem kari enam minu talumaadele ei mahu, sest mul pole piisavalt maad. Ülejäänud loomad lähevad müügiks ja need ostetakse alati ära,“ teatab Liia Sooäär.

Mahekarja piim on Sooääre hinnangul väga toitainerikas, sobides suurepäraselt nii jäätiseks, võiks kui juustuks. Suviti tehaksegi Uustla talu piimast mahejäätist. Tavapäraselt müüakse aga piim tööstusele, samuti ostavad külainimesed piima ka kohapealt.

Nüüdseks on perenaine Saare Maakarja OÜ üle andnud oma pojale Siimule, ise on ta asutanud juba uue firma OÜ Uustla ökotalu, et hakata oma kodus tegenma nii juustu kui võid.

„Maakarja peab nüüd noorperemees, mina tegelen praegu tootearendusega, katsetan juustu ja või tootmisega,“ avab perenaine tulevikuplaane. Kuna piimatoodang ei ole suur, umbes 100 t aastas, soovib perenaine avada n-ö väiketöötlemise, et pakkuda ümberkaudsetele külainimestele omatoodetud juustu ja võid.

EK Seltsi tegevjuht Käde Kalamees iseloomustab Liia Sooäärt kui tulihingelist maakarjakasvatajat, kel on järjekindla tõuaretuse tulemusel Eesti kõige kaunim maakari. OÜ Saare Maakarja lehm Ürdi jõudis ka Eesti Posti postmargile, tähistamaks 100 aastat Eesti maatõugu veiste tõuraamatu sisseviimisest.

Rändhõbekarikas anti Liia Sooäärele üle täna EK Seltsi üldkoosolekul Ares Pärivere klubis. Ühtlasi tähistas EK Selts oma tegevuse 95. aastapäeva.