Kristel Vilbaste

loodusajakirjanik ja -raamatute autor

Mind on lapsest saati õpetatud, et kui käed ja jalad on soojad, siis ei hakka ükski tõbi külge. Ja seepärast on minu riietuses alati olemas villased sokid ja kindad.

Aga ikka juhtub, et tuleb kiiresti hõlmad lahti kusagile tormata või jooksen hommikul paljajalu postkastist ajalehte tooma. Ning kohe on hääl kähe ja aevastus kannul.

Minu koduses apteegis on selle tarvis alati taruvaik ja aspiriin varuks. Ma ei ole tabletiusku, aga vana hea aspiriin on see, mida ma siiski soovitada julgen.

Sel aastal on meie pere sügislaual kindla koha leidnud minu raamatus “Jõhvikas” ära trükitud “Viie vägeva salat”. Sõbrannalt saadud retsepti järgi tuleb võtta võrdsetes osades jõhvikaid, sibulat, küüslauku, mädarõigast ja mett. Need hakkida ja segada. See salat kaob meil laualt hetkega. Seni on haigused mööda käinud.

Kui aga külmus on lootusetult kontidesse pugenud, soovitan minna Kuremäe allikale ja end seal kolm korda üle pea vette kasta. Soojatunnet jagub terveks kuuks.