Üritusel osalesid mitmed Eesti tuntud kunsti - ja avaliku elu tegelased. Kõnedega esinesid Paldiski linnapea, Eesti Kunstimuusumi juhtkond, Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade seltsi esindajad ning kalmistu korrastamise projektiga seotud eestvedajad.

„Leetse-Lepiku talu kalmistu korrastamise projekt oli koostöös erinevate inimeste ja asutuste vahel. See projekt näitas, kui hästi saab toimida koostöö era – ja avaliku sektori vahel“ sõnas vabakutseline kunstnik Valter Uusberg.

Eesti Kunstimuuseumi arendusdirektori Kersti Tiigi sõnul ei saa öelda, et nüüd on kõik tehtud ja asi valmis. „Antud projekt on pigem koostöö algus, et pöörata rohkem tähelepanu Paldiskis sündinud ja töötanud kunstnikele ning tuua nende teoseid inimestele lähemale. 2015.aastal on plaan viia läbi kunstnik Nikolai Triigi näitus Amandus Adamsoni muuseumis.“

Paldiski linn on olnud aastakümneid ülejäänud Eesti jaoks "võõras" linn. Seda võõrastatakse ning ei osata näha paiga ilu. Tähelepanu pööramine Nikolai Triigile ning tema seostele Paldiski kandiga aitaks ühelt poolt siduda linna tugevamini taas Eesti kultuuriruumi külge. Amandus Adamsoni ja Nikolai Triigi näol on tegu autoritega, kelle elu ja looming on tihedalt seotud Paldiski ja tema ümbrusega. Neile tähelepanu pööramine teadvustab Paldiski olulisust Eesti kunstiajaloos, seega ka laiemalt Eesti kultuuriruumis. Teiselt poolt tutvustavad Triigi ja Adamsoni Paldiski lähedal valminud tööd selle kandi looduslikku ilu.

Projekti eestvedaja oli Heategevusfond Uus Laine koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Muinsuskaitseametiga. Lisaks andsid suure panuse kalmistu projekti kalmistule maetud isikute järeltulijad Priit Uusberg ja Valter Uusberg.

Leetse-Lepiku talu kalmistu korrastustöid rahastasid Heategevusfond Uus Laine, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade selts, Nelja Energia OÜ, Paldiski linnavalitsus.