„Oleme tänaseks suuremad tööd valmis saanud ning nüüd on just see kõige õigem hetk, et oma töö tulemust ka laiemale huviringile tutvustada,“ ütles Toila Merepääste eestvedaja Mehis Luus. „Sellised päästepaadid olid Eesti rannikuvetes kasutusel 19. sajandi alguses ning neid kasutati suurte laevade päästepaatidena, aga ka eraldiseisvalt rannikuvete päästejaamades.“

Tänapäeval teadaolevalt Eestis ühtegi sellelaadset päästepaati säilinud ei ole, kuid sarnaselt Toila paadile on valminud ja valmib lähiajal veel üks sarnast tüüpi päästepaat, mis leiavad omale kodu Lennusadamas ja Suure Tõllu pardal. „Puidust päästepaat leiab Toilas kasutust erinevate merealaste õppeprogrammide läbiviimisel ning meresõiduteenuse pakkumisel,“ rääkis Luus. Päästepaadi funktsiooniks nii ajaloolisel aerude ja purjedega puitpaadi näol kui tänapäevase mehaanilise ajamiga kinnise päästepaadina on inimeste päästmine hukkumisohus laevalt või muust ohtlikust olukorrast: „Seetõttu, on tema peamiseks erisuseks võrreldes tavapaadiga uppumatus ja sobivus sõiduks mistahes ilmaga.“

Paadi uppumatuse tehniline lahendus on pärit 1784. aastast – nimelt Norra puitpaadi eeskujul paigutati paadi vööri, ahtriosasse ja keskele (hiljem kogu parraste pikkuselt) õhukastid, samuti välisäärtele purjeriidega kaetud korkvöö. „Selle tulemusena ei uppunud paat isegi vesilastis olles ja paadis istujate pea jäi veepiirist alati kõrgemale.“

Eesti rannapäästejaamades kasutati peamiselt 6-aerulist paate, kuid ka suuremaid – 10-aerulisi puitpaate ja kergemaid plekkpaate. Paadid olid ehitatud tammest või hiljem männist ning olid põhjalikult varustatud. Tuntuimad kirde- ja põhjaranniku päästejaamad asusid Narva-Jõesuus, Kundas, Letipea neemel, Pärispeal, Jumindas, Pranglil ja Naissaarel, samuti Tallinna kala- ja vanasadamas. Ajalooliselt on teadaolevalt esimene päästejaam asutatud Rootsi kuninganna Kristiina poolt 1646. aastal ja sama tegevus taastati Vene tsaari Peeter I dekreediga 1718. Ametlik Tsaari-Venemaa päästeteenistus rajati 1859. aastal.

MTÜ Toila Merepääste alustas ajaloolise päästepaadi ehitamisega 2013. aasta kevadel. Ajaloolise puidust päästepaadi ehitusmaksumus oli ligi 16 000 eurot, millest 60% kattis Euroopa Kalandusfond läbi PRIA meetme 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng" ning ühisrahastusportaali "Hooandja" kaudu olid projekti toetajateks ühingu kõige suuremad sõbrad. Oluline osa projektis oli MTÜ-l Raudlaeva Maja, kes oli nõu ja jõuga abiks idee kujundamisest kuni paadi valmimiseni.