"Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel," ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. "Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima."

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus kogu toimumisaja jooksul olnud väga populaarne. "Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda," sõnas Külli Marrandi.

Selle võimaluse noored ka saavad, sest võistelda tuleb kümnel alal: arvuti tundmine, teadmiste test, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllutööriistade haakimine traktorile, põllu suuruse määramine sammudega, palgi saagimine käsisaega, kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, kartulite noppimine ning ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine.

Parima noortaluniku tiitlit püüdlema on registreerunud 34 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Põltsamaa Ametikoolist ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Lisaks Eesti parimale noortalunikule selgitatakse välja ka edukaim „perenaine“ ja edukaim „peremees“ ehk eraldi arvestatakse ka nais- ja meesvõistlejaid.

Võistlus toimub juba neljateistkümnendat korda.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastavad Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.